Indiviid… Üksikisik… Tüütu! Üpris pikad, igavad ja liiga sagedad sõnad pea igas ette juhtuvas tekstis. Vahel kohtab koguni vormi üksikindiviid, mida tasuks tautoloogia* tõttu** vältida.
Teen ettepaneku hakata tähenduses ‘indiviid, üksikisik’ kasutama sõna ütsik. Võtame kirjakeelde kena lõunaeestilise tüve, milles leiduv t loob seose sõnas indiviid kõlava d-elemendiga – nii pole esiotsa päris harjumatu. Kokku saamegi: ütsik. Hea lühike ja päris oma.
On ju igal ütsikul õigus oma arvamusele.
* Tautoloogia – sama või lähedase tähendusega sõnade tarbetu kordamine, nt vana rauk.
** millegi tõttu – halvast tingituna, halva ajel; tänu millelegi – heast tingituna, hea ajel (“Bussi hilinemise tõttu jäin ma tööle hiljaks”, “Tänu vanaema tehtud pannkookidele jäime seekord metsas ellu”).