Nimedest, kalestumisest ja suliks olemisest olen pidanud viimasel ajal palju mõtlema ning oma pead vaevama [...]]]> Kohtusin meedias huvitava vana sõnaga kalestuma. See olevat ka meie vägimehe Kaleviga seotud - Kalev nagu Lihav, Rahav, Vägev jmt omadustele osutavad (võimalikud) nimed. Olev on siis alati olemasolev ja Sulev tiivuline, sulgkerge? Või on Olev skandinaavia Olof ja Sulev hoopis suli?

Nimedest, kalestumisest ja suliks olemisest olen pidanud viimasel ajal palju mõtlema ning oma pead vaevama – nii et hing kalestub, kivineb, paadub. Kaua sa kannatad kurbade naeru?

Nimelt panin umbes aasta eest üles oma kunagi 2003. aastal Tartu ülikoolis peetud isikunimeloengud (eesti filoloogide ülemastme erikursus), selge märkusega juures, et neid on lubatud kasutada isiklikul ja õppeotstarbel, ent mitte kommertseesmärgil. Nüüd on üks Eesti kirjastus avaldanud mahuka osa nende loengute materjali ilma minu loata ja hoopis teise kui minu autorinime all. Kes soovib, võib võrrelda: kodulehel Nimi.keeletoimetajad.ee üleval olevad loengud ja raamat “Eesti nimed” (ilm. 2011). Paistab, et piraadivastase võitluse üksust on tarvis ka siin kodumaal, mitte ainult Somaalia vetes!

Peale [...]]]> Peep Nemvaltsi ettepanekul (Sirp, 20.01.2006) võiks võõrsõna poster asemel kasutada stendiettekande tähenduses sõna vaatmik. ÕS 2006 selgitab: vaatmik on ettekanne, mis esitatakse alusele välja panduna; sõna vaatmik tuleks eelistada sõnadele poster ja stendiettekanne. Seega: Konverentsile ootame ka vaatmikke. Sõna poster käändub kahel viisil: om. posteri või postri, os. posterit või postrit; vaatmik käändub nagu õnnelik. 

Peale selle: konverentsidele ei oodata pabereid (ingl. Paper), vaid ikka ettekandeid, kirjutisi!

Olgu selle ”vähenemine on toimunud” lauseosaga nii nagu on, aga minu kõrvu igatahes paitas leid ”majandus õitseb või kiratseb”. Ega peagi ju kogu aeg “tõusma” või “langema”, “kasvama” või “kahanema”, võib tõepoolest “õitseda” ja “kiratseda”. [...]]]> Postimehe äriportaal www.e24.ee (1.11.2010) üllatas meeldiva sõnastusega:  “Ametiühingute liikmete arv on Eestis viimastel aastatel järjekindlalt kahanenud. Vähenemine on toimunud sõltumata sellest, kas majandus parajasti õitseb või kiratseb.”  

Olgu selle ”vähenemine on toimunud” lauseosaga nii nagu on, aga minu kõrvu igatahes paitas leid ”majandus õitseb või kiratseb”. Ega peagi ju kogu aeg “tõusma” või “langema”, “kasvama” või “kahanema”, võib tõepoolest “õitseda” ja “kiratseda”. Aitäh kirjutajale meeldetuletuse eest, et ka ilusti saab öelda.

Doktoritöö osana kaitstud “Saaremaa kohanimed I” (1996) leiate siit.

Viimaste aastate uurimistööd kokku võttev “Hiiumaa kohanimed” (2010)  on siin.

Marja Kallasmaa elulugu Eesti Teadusinfosüsteemis.

Kohalik olla näikse olevat popp, Tartu Postimehe sõnul astus põline mulk president Ilves Supilinna seltsi liikmeks. Samast suundumusest loeme vene uue põlvkonna romaanikirjaniku Dmitri Bõkovi äsja eesti keeles ilmunud teosest “Mahakantud”:

“Kas te olete märganud, kuidas praegu on moes klassikaaslased?” “Täpselt!” sekkus [...]]]> Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre tänasest artiklist “Kodanikuühiskonna mõttest” noppisin kena sõna küla-, linnaosaseltside jmt ühenduste kohta: asumiseltsid.

Kohalik olla näikse olevat popp, Tartu Postimehe sõnul astus põline mulk president Ilves Supilinna seltsi liikmeks. Samast suundumusest loeme vene uue põlvkonna romaanikirjaniku Dmitri Bõkovi äsja eesti keeles ilmunud teosest “Mahakantud”:

“Kas te olete märganud, kuidas praegu on moes klassikaaslased?”
“Täpselt!” sekkus mustade sirgete juustega kahvatu tüdruk. “See on nagu mingi epideemia. Kõik otsivad klassikaaslasi. Mulle maksa ükskõik kui palju – ma ei lähe iial neid molusid vahtima. Aga nemad tuhnivad vabatahtlikult.”
“Ja omakandimehi,” lisas umbes kahekümneaastane vaikne prillipapa, pikk ja verevaene. “Kõik on nagu peast segi. Neil, kes on Groznõist ja Pripjatist, on kaks sellist ühendust – vaata ning imesta. Kah saavad kõik kokku. Linnu ei ole enam ammu, siis nad taastavad virtuaalselt, kes kust tänavalt on. Hiljuti leiti Groznõist kaks tükki, nii vihkasid teineteist, kogu kooliaja kaklesid. Aga nüüd on nagu sukk ja saabas.” 

Raamatu tõlkis Toomas Kall, kirjastas MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista / Eesti Kirjanduse Selts. Esitlus on Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoes 7. mail kell 17. Intervjuu Dmitri Bõkoviga.

Ühel päeval sai Ametnik Ülemuselt Kirja ülesandega koostada Tekst. Igaks juhuks saatis Ametnik Teksti Keeletoimetajale ülevaatuseks. Tartu suurkooli XXI sajandil lõpetanud toimetajanaksik muidugi loopis kõik [...]]]> Auväärt Ametnik lõpetas kunagi nõukogude ajal Kooli. Ta sai Küpsustunnistuse. Talle oli õpetatud, et asutusenimetuses Naabri Lehma Lellepoja nimeline Tagumikutundide Tegemise Büroo tuleb pea kõik Sõnad kirjutada Suure Algustähega.

Ühel päeval sai Ametnik Ülemuselt Kirja ülesandega koostada Tekst. Igaks juhuks saatis Ametnik Teksti Keeletoimetajale ülevaatuseks. Tartu suurkooli XXI sajandil lõpetanud toimetajanaksik muidugi loopis kõik liigsed suurtähed tekstist välja, nagu tulebki teha vastavalt emakeele seltsi keeletoimkonna (1999. aasta!) otsusele uue algustäheortograafia kohta.

See vihastas Ametnikku. Ametnik läkitas Toimetaja Ülemusele Kurja Kirja: “Mis asi on “Eesti vabariigi põhiseadus”? “Vabariik” kirjutatakse suure algustähega! Teie Toimetaja eksib elementaarses!” Väljavõte kirjavahetusest:

 ”Algne tekst: “Aastatel, mil Eesti Vabariik oli Nõukogude Liidu poolt annekteeritud, surus võõrvõim…”

 Teie Toimetaja parandus: “Aastatel, mil Eesti vabariik oli Nõukogude Liidu annekteeritud, surus võõrvõim…”  

Ametniku kommentaar: “Sellist sisulist parandust teha on andestamatu viga!”

Toimetaja kommentaar ametniku kommentaarile: “See on elementaarne keeleline parandus halva poolt-konstruktsiooni vältimiseks ega puuduta lause sisu mingilgi moel. Vrd: *Tuba oli poiste poolt koristatud* vs. *Tuba oli poiste koristatud*.”"

Midagi lisada on vist liigne. Hoia, Jumal, Eestit algharidusega ametnike eest, kelle hiljutine järjekordne täienduskoolitus Toila spaas käsitles igavuse peletamise võtteid tapva tööpuudusega täidetud kontoriargipäevas, ent kellele ei tule pähegi end täiendada õigekeelsuse küsimustes.

Sidekriipsuga: maast-ilmast, Maa-väline (~maaväline).

Kokku: maaväline (~Maa-väline), maatasa, maadvõttev, ülemeremaa, eikellegimaa.

Lahku: maast madalast, maa põhja, maad ligi, maad [...]]]> Sõna maa kuulub eesti keele sagedamini tarvitatavate sõnade hulka. Päris tihti tuleb mõelda selle üle, kuidas neid maa-pere vorme täpselt kirjutada, kas kokku või lahku ja kas suure või väikese algustähega. Annan siinkohal ÕS 2006 põhjal mõned soovitused.

Sidekriipsuga: maast-ilmast, Maa-väline (~maaväline).

Kokku: maaväline (~Maa-väline), maatasa, maadvõttev, ülemeremaa, eikellegimaa.

Lahku: maast madalast, maa põhja, maad ligi, maad pidi.

Suure tähega: Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm.

Väikese tähega: tuhande järve maa, tõusva päikese maa, püha maa, külmale maale, hommikumaa (~idamaa), õhtumaa (~läänemaa). 

Sõnasoovitus: maadjas (= maad ligi hoidev), nt maadjad männid.