august 2018
E T K N R L P
« okt    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Asumiselts, ilus sõna

Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre tänasest artiklist “Kodanikuühiskonna mõttest” noppisin kena sõna küla-, linnaosaseltside jmt ühenduste kohta: asumiseltsid.

Kohalik olla näikse olevat popp, Tartu Postimehe sõnul astus põline mulk president Ilves Supilinna seltsi liikmeks. Samast suundumusest loeme vene uue põlvkonna romaanikirjaniku Dmitri Bõkovi äsja eesti keeles ilmunud teosest “Mahakantud”:

“Kas te olete märganud, kuidas praegu on moes [...]

Appi – algharidusega ametnikud!

Auväärt Ametnik lõpetas kunagi nõukogude ajal Kooli. Ta sai Küpsustunnistuse. Talle oli õpetatud, et asutusenimetuses Naabri Lehma Lellepoja nimeline Tagumikutundide Tegemise Büroo tuleb pea kõik Sõnad kirjutada Suure Algustähega.

Ühel päeval sai Ametnik Ülemuselt Kirja ülesandega koostada Tekst. Igaks juhuks saatis Ametnik Teksti Keeletoimetajale ülevaatuseks. Tartu suurkooli XXI sajandil lõpetanud toimetajanaksik muidugi loopis kõik liigsed [...]

Maa-pere sõnade õigekeelsus

Sõna maa kuulub eesti keele sagedamini tarvitatavate sõnade hulka. Päris tihti tuleb mõelda selle üle, kuidas neid maa-pere vorme täpselt kirjutada, kas kokku või lahku ja kas suure või väikese algustähega. Annan siinkohal ÕS 2006 põhjal mõned soovitused.

Sidekriipsuga: maast-ilmast, Maa-väline (~maaväline).

Kokku: maaväline (~Maa-väline), maatasa, maadvõttev, ülemeremaa, eikellegimaa.

Lahku: maast madalast, maa põhja, maad [...]

Eesti keele väljendusrikkusest

Sportlane ebaõnnestus (?). Eesti keeli öelduna äpardus tal võistlus, tema võistlus ei läinud korda, katse nurjus, sooritus läks täitsa metsa või puhta puusse, lausa purki, pekki, nässu, täiesti nihu, luhtus. Atleet kukkus ühesõnaga läbi. Sellega lendas olümpiapilet vastu taevast.

***

Ajakirjandustekste lugedes tundub mulle, et eestlase sõnavara kipub viimasel ajal ahenema. Kombeks [...]

Suur nimejaht Eestimaal on alanud

Keeletoimetajad.ee ja Jux.ee korraldatav SUUR NIMEJAHT Eestimaal on alanud! Kutsume teid kuni mihklipäevani* pildistama silte või viitasid põnevate Eesti kohanimedega, nagu näiteks Kükita, Litsmetsa, Kanahaua sulglohk jmt. Võistlustöödest koostatakse veebigalerii ja välja on pandud toekad rahalised auhinnad. Lähem teave siit.

* 29. september. Pühade ja tähtpäevade nimetused kirjutatakse väikese algustähega, nt jõulud, uusaasta, vabariigi aastapäev, [...]

Indiviid, üksikisik .. Ütsik!

Indiviid… Üksikisik… Tüütu! Üpris pikad, igavad ja liiga sagedad sõnad pea igas ette juhtuvas tekstis. Vahel kohtab koguni vormi üksikindiviid, mida tasuks tautoloogia* tõttu** vältida.

Teen ettepaneku hakata tähenduses ‘indiviid, üksikisik’ kasutama sõna ütsik. Võtame kirjakeelde kena lõunaeestilise tüve, milles leiduv t loob seose sõnas indiviid kõlava d-elemendiga – nii pole esiotsa päris harjumatu. Kokku [...]

ÕSis on asju: malnidus

Lähenevale küünlakuule ja vabariigi aastapäevale mõeldes pakume seltskonnakroonikate pealkirjaseppadele välja lööva lugejaliimitsa: “Vabariigi aastapäeva pidu kaunistasid daamid oma sulnidusega ning president oma malnidusega”. Konkureerivale väljaandele pakume ”Daamide sulnidus ja presidendi malnidus tõukas masurahva mõurama”. Siis on lambad söönud ja ;) hundid terved.

ÕS 2006:

malnis – juuresolev (“olen nähtamatult malnis kõikjal”); malnitsema – juures olema; [...]

Õigekeelsus: ohjama ja ohjeldama

Saagu see selgeks: Helju Valsi suurepärane sõnasakutus juhib tähelepanu sõnade ohjama ja ohjeldama kasutusele: “…ohjama tähendab ohjadest juhtima (“Nõõ!”) ja ohjeldama, vastupidi, on ohjes hoidma (“Ptruu!”)”. Ulakaid lapsi saab Valsi sõnul seega ohjeldada ehk kantseldada, manitseda, talitseda, korrale kutsuda (piits) või siis ohjata ehk juhtida (präänik). Loe lähemalt: Helju Vals: mis aitaks ohjeldada ohjamist? (Postimees, [...]

Võrratud valitsejad

Väike arukusproov ehk IQ-test: mitu valitseja- või ametnikunimetust suudaksid Sina une pealt õigesti defineerida? (Allikas: ÕS 2006)

dekuurio – kümnemehelise ratsaväeüksuse juht Vana-Roomas

eupatriid – antiikaja Ateena ülik, aristokraat

jarl – Vana-Skandinaavia ülik

kaliif – islamimaa valitseja

khaan – mongoli ja turgi rahvaste valitseja

maharadža – India vürsti tiitel

mikaado – Jaapani keiser

mogul – [...]

Naudi napib!

Palgatöö on tore tegevus, kui on palka või tööd või lausa mõlemat korraga. Töötasu kohta räägitakse, et ametnikel olevat tasu, ent tööd mitte, töölistel seevastu jaguvat tööd, ent tasu mitte. Selle liigituse järgi tuleb mul end tööliseks pidada: vahel saab tasu ja vahel leidub tööd, aga tavaliselt kipub esimest nappima ning teist kuhjuma.

Aasta algus [...]