|
|
Keeletoimetajad.ee ja Jux.ee korraldatav SUUR NIMEJAHT Eestimaal on alanud! Kutsume teid kuni mihklipäevani* pildistama silte või viitasid põnevate Eesti kohanimedega, nagu näiteks Kükita, Litsmetsa, Kanahaua sulglohk jmt. Võistlustöödest koostatakse veebigalerii ja välja on pandud toekad rahalised auhinnad. Lähem teave siit.
* 29. september. Pühade ja tähtpäevade nimetused kirjutatakse väikese algustähega, nt jõulud, uusaasta, vabariigi aastapäev, jüripäev, karjalaskepäev, maarjapäev, hingedepäev, mardipäev, [...]
Indiviid… Üksikisik… Tüütu! Üpris pikad, igavad ja liiga sagedad sõnad pea igas ette juhtuvas tekstis. Vahel kohtab koguni vormi üksikindiviid, mida tasuks tautoloogia* tõttu** vältida.
Teen ettepaneku hakata tähenduses ‘indiviid, üksikisik’ kasutama sõna ütsik. Võtame kirjakeelde kena lõunaeestilise tüve, milles leiduv t loob seose sõnas indiviid kõlava d-elemendiga – nii pole esiotsa päris harjumatu. Kokku saamegi: ütsik. Hea lühike ja päris oma.
On ju igal ütsikul õigus oma [...]
Lähenevale küünlakuule ja vabariigi aastapäevale mõeldes pakume seltskonnakroonikate pealkirjaseppadele välja lööva lugejaliimitsa: “Vabariigi aastapäeva pidu kaunistasid daamid oma sulnidusega ning president oma malnidusega”. Konkureerivale väljaandele pakume ”Daamide sulnidus ja presidendi malnidus tõukas masurahva mõurama”. Siis on lambad söönud ja ;) hundid terved.
ÕS 2006:
malnis – juuresolev (“olen nähtamatult malnis kõikjal”); malnitsema – juures olema; malnidus – juuresolek, juuresolu [...]
Saagu see selgeks: Helju Valsi suurepärane sõnasakutus juhib tähelepanu sõnade ohjama ja ohjeldama kasutusele: “…ohjama tähendab ohjadest juhtima (“Nõõ!”) ja ohjeldama, vastupidi, on ohjes hoidma (“Ptruu!”)”. Ulakaid lapsi saab Valsi sõnul seega ohjeldada ehk kantseldada, manitseda, talitseda, korrale kutsuda (piits) või siis ohjata ehk juhtida (präänik). Loe lähemalt: Helju Vals: mis aitaks ohjeldada ohjamist? (Postimees, [...]
Väike arukusproov ehk IQ-test: mitu valitseja- või ametnikunimetust suudaksid Sina une pealt õigesti defineerida? (Allikas: ÕS 2006)
dekuurio – kümnemehelise ratsaväeüksuse juht Vana-Roomas
eupatriid – antiikaja Ateena ülik, aristokraat
jarl – Vana-Skandinaavia ülik
kaliif – islamimaa valitseja
khaan – mongoli ja turgi rahvaste valitseja
maharadža – India vürsti tiitel
mikaado – Jaapani keiser
mogul [...]
Palgatöö on tore tegevus, kui on palka või tööd või lausa mõlemat korraga. Töötasu kohta räägitakse, et ametnikel olevat tasu, ent tööd mitte, töölistel seevastu jaguvat tööd, ent tasu mitte. Selle liigituse järgi tuleb mul end tööliseks pidada: vahel saab tasu ja vahel leidub tööd, aga tavaliselt kipub esimest nappima ning teist kuhjuma.
Aasta algus toob teadagi kaasa päästvad palgaläbirääkimised. Saatuslikust hetkest annab märku ülemuse norssis [...]
“Milline võrratu nunatak!” õhkas gröönlane kaljurünkal kajakaid imetledes.
Vt ÕS, sub nunatak. Täiesti eestikeelne sõna, ei nõua isegi kursiivi.
Õssist leiab üht-teist igale maitsele. Pedandile paiteoks on seal normitud järgmist:
mh, mhh – väljendab küsimust või rahulolematust;
mh-mh – väljendab jaatust;
mkm – väljendab eitust.
“Mhh?” ütlen ma. Hämmastav :)
Ma tegin täna inimkatseid. Katseisikud (n = 3; naised, keskmine vanus 25, keskmine jalanumber 40, keskmine vööümbermõõt 1,5 m) osalesid vabatahtlikult ja uurimine korraldati eetikakomitee loal.
Katsete sihiks oli kontrollida ühe eestikeelse sõna õigekirjutuse tundmist. Esimesena astusin tulle ma ise. Pakkusin varianti sarž. Leidsin ÕSist vaste ‘riidesort’. Kuna kangaliiki mõeldud ei olnud, pigem üht teatavat kunsti [...]
Keeletoimetajad.ee areneb ja laieneb [...]
|
Hoiatus Ajaveebi tekstid ja fotod on autoriõigusega kaitstud materjal. Neid võib ilma autoriga kooskõlastamata kasutada ainult isiklikul ja õppeotstarbel. Kontakt: kairit[ät]keeletoimetajad.ee, www.keeletoimetajad.ee.
|
