Keeletoimetuskoda » õigekeelsus

Saksa õpetaja: Kevin ei ole nimi, vaid diagnoos

kairit — Fri, 27 Aug 2010 12:52:25 +0000

PM Online (24.08.2010) kirjeldab Saksamaal tehtud uurimust, millest selgus, et teatud eesnimedega õpilaste suhtes valitseb koolides eelarvamus, mistõttu neid kiputakse hindama teistest rangemalt. Nii saavad koolis kehvemaid hindeid poisid, kelle eesnimeks on Kevin, samas kui nimesid Alexander, Maximilian, Simon, Lukas või Jakob kandvaid õpilasi peetakse usaldusväärsemateks ja hinnatakse leebemalt. Tüdrukute puhul nii märgatavat vahetegemist ei täheldatud. Loe lähemalt siit.

Samalaadseid uurimusi on tehtud mujalgi maailmas. USA teadlased näiteks selgitasid küsitluse teel välja kõige seksikamaks peetava naisenime: Susan.

Rahvastikuregistri andmetel kannab Eestis nime Kevin 1787 isikut, Susaneid on 43 ja Susannasid 212. Võrdluseks: Kaleveid on 2845.

Nimede statistika päringuid saab esitada riigiportaalis Eesti.ee.

***

Pipart keele peale, Postimees! Artiklit lugenuna ei saa osatamata jätta PM Online’i küündimatut keelekasutust: läbiviidud uuringust pro tehtud, korraldatud uuringust (vt ÕS, läbi viima), Oldenburgi Ülikooli poolt tehtud uurimus pro Oldenburgi ülikooli tehtud uurimus (vt ÕS, pool), tembeldatakse õpetajate poolt pro õpetajad tembeldavad, positiivse kuvandiga tüdrukute nimed pro positiivse kuvandiga tüdrukunimed (kas tüdrukud on positiivse kuvandiga või ikkagi nende nimed?), professori Astrid Kaiseri pro professor Astrid Kaiseri, jne. Hiljuti võis Postimehest lugeda, et Leonhard Lapini varastatud maalid leiti üles. (Ise varastas endalt?) Õnneks parandati see kiiresti kujule Leonhard Lapinilt varastatud maalid.

Pärast PM Online’ist loetud pealkirja “Kümme fakti peeretamise kohta” sai mu mõõt lõplikult täis ja otsustasin seda lehte jälgimast loobuda kerglase sisu tõttu (kuhu on jäänud kvaliteetleht Postimees?). Puhtast harjumusest jätkasin Postimehe veebi klikkimist. Nüüd näikse, et oma keeletaju rikkumatuse huvides oleks mõistlik selle (kahjuks!) risuleheks moondunud kvaliteetlehe lugejate hulgast hoolimata* kahekümneaastasest lugemisharjumusest lahkuda. Igatahes tellisin juba kodumaakonna ajalehe ega ole veel pidanud pettuma.

* Hoolimata sellest on soovitatavam kui vaatamata sellele. Vt ÕS.

Appi – algharidusega ametnikud!

kairit — Sat, 17 Apr 2010 07:01:03 +0000

Auväärt Ametnik lõpetas kunagi nõukogude ajal Kooli. Ta sai Küpsustunnistuse. Talle oli õpetatud, et asutusenimetuses Naabri Lehma Lellepoja nimeline Tagumikutundide Tegemise Büroo tuleb pea kõik Sõnad kirjutada Suure Algustähega.

Ühel päeval sai Ametnik Ülemuselt Kirja ülesandega koostada Tekst. Igaks juhuks saatis Ametnik Teksti Keeletoimetajale ülevaatuseks. Tartu suurkooli XXI sajandil lõpetanud toimetajanaksik muidugi loopis kõik liigsed suurtähed tekstist välja, nagu tulebki teha vastavalt emakeele seltsi keeletoimkonna (1999. aasta!) otsusele uue algustäheortograafia kohta.

See vihastas Ametnikku. Ametnik läkitas Toimetaja Ülemusele Kurja Kirja: “Mis asi on “Eesti vabariigi põhiseadus”? “Vabariik” kirjutatakse suure algustähega! Teie Toimetaja eksib elementaarses!” Väljavõte kirjavahetusest:

”Algne tekst: “Aastatel, mil Eesti Vabariik oli Nõukogude Liidu poolt annekteeritud, surus võõrvõim…”

Teie Toimetaja parandus: “Aastatel, mil Eesti vabariik oli Nõukogude Liidu annekteeritud, surus võõrvõim…”

Ametniku kommentaar: “Sellist sisulist parandust teha on andestamatu viga!”

Toimetaja kommentaar ametniku kommentaarile: “See on elementaarne keeleline parandus halva poolt-konstruktsiooni vältimiseks ega puuduta lause sisu mingilgi moel. Vrd: *Tuba oli poiste poolt koristatud* vs. *Tuba oli poiste koristatud*.”"

Midagi lisada on vist liigne. Hoia, Jumal, Eestit algharidusega ametnike eest, kelle hiljutine järjekordne täienduskoolitus Toila spaas käsitles igavuse peletamise võtteid tapva tööpuudusega täidetud kontoriargipäevas, ent kellele ei tule pähegi end täiendada õigekeelsuse küsimustes.

Maa-pere sõnade õigekeelsus

kairit — Mon, 01 Feb 2010 20:03:46 +0000

Sõna maa kuulub eesti keele sagedamini tarvitatavate sõnade hulka. Päris tihti tuleb mõelda selle üle, kuidas neid maa-pere vorme täpselt kirjutada, kas kokku või lahku ja kas suure või väikese algustähega. Annan siinkohal ÕS 2006 põhjal mõned soovitused.

Sidekriipsuga: maast-ilmast, Maa-väline (~maaväline).

Kokku: maaväline (~Maa-väline), maatasa, maadvõttev, ülemeremaa, eikellegimaa.

Lahku: maast madalast, maa põhja, maad ligi, maad pidi.

Suure tähega: Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm.

Väikese tähega: tuhande järve maa, tõusva päikese maa, püha maa, külmale maale, hommikumaa (~idamaa), õhtumaa (~läänemaa).

Sõnasoovitus: maadjas (= maad ligi hoidev), nt maadjad männid.

Eesti keele väljendusrikkusest

kairit — Tue, 26 Jan 2010 16:49:25 +0000

Sportlane ebaõnnestus (?). Eesti keeli öelduna äpardus tal võistlus, tema võistlus ei läinud korda, katse nurjus, sooritus läks täitsa metsa või puhta puusse, lausa purki, pekki, nässu, täiesti nihu, luhtus. Atleet kukkus ühesõnaga läbi. Sellega lendas olümpiapilet vastu taevast.

***

Ajakirjandustekste lugedes tundub mulle, et eestlase sõnavara kipub viimasel ajal ahenema. Kombeks on tarvitada piiratud hulka põhisõnavarasse kuuluvaid sõnu (vaatama vs. piidlema, silmitsema, jõllitama jmt), nende vähegi nüansirikkamad, täpsemad, haruldasemad vasted aga vaikitakse maha või tekitavad lugejas siirast imestust.

Emakeele väljendusrikkust ei tasu üle parda heita! Julgustan taunima tarbekeele tuimust ning söakalt kasutama kirjumat keelt. Muidu läheb kogu lugemisele kuluv aeg lihtsalt vett vedama.

Indiviid, üksikisik .. Ütsik!

kairit — Tue, 19 Jan 2010 16:45:13 +0000

Indiviid… Üksikisik… Tüütu! Üpris pikad, igavad ja liiga sagedad sõnad pea igas ette juhtuvas tekstis. Vahel kohtab koguni vormi üksikindiviid, mida tasuks tautoloogia* tõttu** vältida.

Teen ettepaneku hakata tähenduses ‘indiviid, üksikisik’ kasutama sõna ütsik. Võtame kirjakeelde kena lõunaeestilise tüve, milles leiduv t loob seose sõnas indiviid kõlava d-elemendiga – nii pole esiotsa päris harjumatu. Kokku saamegi: ütsik. Hea lühike ja päris oma.

On ju igal ütsikul õigus oma arvamusele.

* Tautoloogia – sama või lähedase tähendusega sõnade tarbetu kordamine, nt vana rauk.

** millegi tõttu – halvast tingituna, halva ajel; tänu millelegi – heast tingituna, hea ajel (“Bussi hilinemise tõttu jäin ma tööle hiljaks”, “Tänu vanaema tehtud pannkookidele jäime seekord metsas ellu”).

Õigekeelsus: ohjama ja ohjeldama

kairit — Sat, 16 Jan 2010 21:05:27 +0000

Saagu see selgeks: Helju Valsi suurepärane sõnasakutus juhib tähelepanu sõnade ohjama ja ohjeldama kasutusele: “…ohjama tähendab ohjadest juhtima (“Nõõ!”) ja ohjeldama, vastupidi, on ohjes hoidma (“Ptruu!”)”. Ulakaid lapsi saab Valsi sõnul seega ohjeldada ehk kantseldada, manitseda, talitseda, korrale kutsuda (piits) või siis ohjata ehk juhtida (präänik). Loe lähemalt: Helju Vals: mis aitaks ohjeldada ohjamist? (Postimees, 12.07.2009)

Keeletoimetaja teeb inimkatseid

kairit — Mon, 11 Jan 2010 20:34:50 +0000

Ma tegin täna inimkatseid. Katseisikud (n = 3; naised, keskmine vanus 25, keskmine jalanumber 40, keskmine vööümbermõõt 1,5 m) osalesid vabatahtlikult ja uurimine korraldati eetikakomitee loal.

Katsete sihiks oli kontrollida ühe eestikeelse sõna õigekirjutuse tundmist. Esimesena astusin tulle ma ise. Pakkusin varianti sarž. Leidsin ÕSist vaste ‘riidesort’. Kuna kangaliiki mõeldud ei olnud, pigem üht teatavat kunsti pisivormi, jäin jahmunult sõnaraamatut silmitsema. Teine katseisik, kolleeg, filoloog. Pakkus sarž, sarz ja sars. Ei läinud täppi. Hõissa!, ma pole ainuke lombak lingvist — ka kurikuulus kopsutõbi* ei mõlkunud meil mõtteis. Kolmas katseisik. Pakkus, et neli tähte :)

Õiget vormi šarž (‘karikatuurne, liialdatud kujutis’) ei suutnud meist keegi esimese hooga paberile panna. Ka ei tulnud ükski meist rahuldavalt toime selle sõna ortoeepiaga (‘õigehääldus’).

Kokkuvõttes tõestas uuring, et ÕSis on asju. Kolm katsejänest** – tagasi kooli, marss!

* Tõbede rühmasid märgitakse erialakeeles sõnaga haigus (nt südame-veresoonkonna haigused, kopsuhaigused). Üksikut tõbe ennast tähistatakse sõnaga tõbi, nt kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi. SARS – ingl Severe Acute Respiratory Syndrome (‘äge respiratoorne sündroom, koroonaviiruspneumoonia’).

** Katsejänes! Tooringlise tõlkeis, eriti filmide subtiitreis kohtab ka kujul merisiga (sic!). See ei sobi.

Keeletoimetuskoda

kairit — Sat, 22 Aug 2009 17:29:45 +0000

Konkurents tervistab ja ärgitab. Olime pea kaks aastat turul tegutsenud, kui äriregistris registreeriti meie senise domeeni- ja tegevusnimega pea üdini sarnase nimega äriühing, kes asus tegutsema meiega samas valdkonnas.

Algne pahameel (oleksid ju võinud omale ise nime valida, mitte teisi järele aimata) kanaliseerus peagi suuremat sorti tegevuslustiks.

Siinne ajaveeb ongi meie uutmoodi tegutsemise esimesi vilju. Kuna mõistlik inimene kahte korda sama reha otsa ei astu, ei saa me veel avalikustada oma uusi arendusplaane. Piisab, kui öelda, et siit kodulehelt leiate varsti õige huvitavat materjali lausa mitme rubriigi jagu!

Seejuures ei kavatse me olla kuivikfiloloogidest näpuga näitajad ega osatada keelevigu, millest meie igapäevaümbrus kubiseb. Nurisejaid jagub niigi. Soovime pakkuda mõnusat keelelist minemist, avarat arutelu, rohket materjali ja laiahaardelist analüüsi. Eeldused selleks on olemas – Tartu ülikooli haridus ning aastatepikkune töö heade kolleegide keskel eesti keele instituudis pole mööda külgi maha jooksnud.

Päriselt me keelekõrvakiilude jagamisest siiski ei pääse, kuna vohav keeleline ignorants lausa karjub nuhtluse järele. Esimene kõrvakiil, lajatatud 2006. aastal Maaülikooli ajalehes, on üleval menüüs “Toimetamine, tõlkimine, keel”. Enam soovime siiski keskenduda positiivsele ja kaunile.

FIE Kairit Henno
Keeletoimetajad.ee
arendusmeeskond