|
Tallinnapostimees.ee (16.09.2012): “Täna öösel andis turvafirma G4S patrullekipaaž Tallinnas politseile üle joobeseisundis sõidukit juhtinud autojuhi.” Ma ei saa aru, milleks sohvrit süüdistada, kui tema sõiduk end nädalavahetusel tavalisest pisut vabamalt tahtis tunda. Lauset saaks parandada ühe sõna asukohta muutes. Tähendustel on tähtsust.
“See nastlik kuub on sulle täitsa paslik,” ütles Nastik Rästikule. Kui paljud veel teavad sõnade nastlik ja paslik tähendust? Eesti keele seletav sõnaraamat klaarib: nastlik – adj. van laiguline, lapiline (hrl. loomade kohta); paslik — adj. sünnis, sobiv; kõlblik. Tegelaskujud Nastik ja Rästik on muidugi kaitseliitlased Kevadtormil. Pole ju rästiku kuub sugugi laiguline, vaid puhta* [...]
Peep Nemvaltsi ettepanekul (Sirp, 20.01.2006) võiks võõrsõna poster asemel kasutada stendiettekande tähenduses sõna vaatmik. ÕS 2006 selgitab: vaatmik on ettekanne, mis esitatakse alusele välja panduna; sõna vaatmik tuleks eelistada sõnadele poster ja stendiettekanne. Seega: Konverentsile ootame ka vaatmikke. Sõna poster käändub kahel viisil: om. posteri või postri, os. posterit või postrit; vaatmik käändub nagu õnnelik. [...]
Indiviid… Üksikisik… Tüütu! Üpris pikad, igavad ja liiga sagedad sõnad pea igas ette juhtuvas tekstis. Vahel kohtab koguni vormi üksikindiviid, mida tasuks tautoloogia* tõttu** vältida.
Teen ettepaneku hakata tähenduses ‘indiviid, üksikisik’ kasutama sõna ütsik. Võtame kirjakeelde kena lõunaeestilise tüve, milles leiduv t loob seose sõnas indiviid kõlava d-elemendiga – nii pole esiotsa päris harjumatu. Kokku [...]
Saagu see selgeks: Helju Valsi suurepärane sõnasakutus juhib tähelepanu sõnade ohjama ja ohjeldama kasutusele: “…ohjama tähendab ohjadest juhtima (“Nõõ!”) ja ohjeldama, vastupidi, on ohjes hoidma (“Ptruu!”)”. Ulakaid lapsi saab Valsi sõnul seega ohjeldada ehk kantseldada, manitseda, talitseda, korrale kutsuda (piits) või siis ohjata ehk juhtida (präänik). Loe lähemalt: Helju Vals: mis aitaks ohjeldada ohjamist? (Postimees, [...]
Väike arukusproov ehk IQ-test: mitu valitseja- või ametnikunimetust suudaksid Sina une pealt õigesti defineerida? (Allikas: ÕS 2006)
dekuurio – kümnemehelise ratsaväeüksuse juht Vana-Roomas
eupatriid – antiikaja Ateena ülik, aristokraat
jarl – Vana-Skandinaavia ülik
kaliif – islamimaa valitseja
khaan – mongoli ja turgi rahvaste valitseja
maharadža – India vürsti tiitel
mikaado – Jaapani keiser
mogul – [...]
Palgatöö on tore tegevus, kui on palka või tööd või lausa mõlemat korraga. Töötasu kohta räägitakse, et ametnikel olevat tasu, ent tööd mitte, töölistel seevastu jaguvat tööd, ent tasu mitte. Selle liigituse järgi tuleb mul end tööliseks pidada: vahel saab tasu ja vahel leidub tööd, aga tavaliselt kipub esimest nappima ning teist kuhjuma.
Aasta algus [...]
“Milline võrratu nunatak!” õhkas gröönlane kaljurünkal kajakaid imetledes.
Vt ÕS, sub nunatak. Täiesti eestikeelne sõna, ei nõua isegi kursiivi.
Õssist leiab üht-teist igale maitsele. Pedandile paiteoks on seal normitud järgmist:
mh, mhh – väljendab küsimust või rahulolematust;
mh-mh – väljendab jaatust;
mkm – väljendab eitust.
“Mhh?” ütlen ma. Hämmastav :)
Ma tegin täna inimkatseid. Katseisikud (n = 3; naised, keskmine vanus 25, keskmine jalanumber 40, keskmine vööümbermõõt 1,5 m) osalesid vabatahtlikult ja uurimine korraldati eetikakomitee loal.
Katsete sihiks oli kontrollida ühe eestikeelse sõna õigekirjutuse tundmist. Esimesena astusin tulle ma ise. Pakkusin varianti sarž. Leidsin ÕSist vaste ‘riidesort’. Kuna kangaliiki mõeldud ei olnud, pigem üht teatavat [...]
|
Hoiatus Ajaveebi tekstid ja fotod on autoriõigusega kaitstud materjal. Neid võib ilma autoriga kooskõlastamata kasutada ainult isiklikul ja õppeotstarbel. Kontakt: kairit[ät]keeletoimetajad.ee, www.keeletoimetajad.ee.
|