Peale [...]]]> Peep Nemvaltsi ettepanekul (Sirp, 20.01.2006) võiks võõrsõna poster asemel kasutada stendiettekande tähenduses sõna vaatmik. ÕS 2006 selgitab: vaatmik on ettekanne, mis esitatakse alusele välja panduna; sõna vaatmik tuleks eelistada sõnadele poster ja stendiettekanne. Seega: Konverentsile ootame ka vaatmikke. Sõna poster käändub kahel viisil: om. posteri või postri, os. posterit või postrit; vaatmik käändub nagu õnnelik. 

Peale selle: konverentsidele ei oodata pabereid (ingl. Paper), vaid ikka ettekandeid, kirjutisi!

Kohalik olla näikse olevat popp, Tartu Postimehe sõnul astus põline mulk president Ilves Supilinna seltsi liikmeks. Samast suundumusest loeme vene uue põlvkonna romaanikirjaniku Dmitri Bõkovi äsja eesti keeles ilmunud teosest “Mahakantud”:

“Kas te olete märganud, kuidas praegu on moes klassikaaslased?” “Täpselt!” sekkus [...]]]> Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre tänasest artiklist “Kodanikuühiskonna mõttest” noppisin kena sõna küla-, linnaosaseltside jmt ühenduste kohta: asumiseltsid.

Kohalik olla näikse olevat popp, Tartu Postimehe sõnul astus põline mulk president Ilves Supilinna seltsi liikmeks. Samast suundumusest loeme vene uue põlvkonna romaanikirjaniku Dmitri Bõkovi äsja eesti keeles ilmunud teosest “Mahakantud”:

“Kas te olete märganud, kuidas praegu on moes klassikaaslased?”
“Täpselt!” sekkus mustade sirgete juustega kahvatu tüdruk. “See on nagu mingi epideemia. Kõik otsivad klassikaaslasi. Mulle maksa ükskõik kui palju – ma ei lähe iial neid molusid vahtima. Aga nemad tuhnivad vabatahtlikult.”
“Ja omakandimehi,” lisas umbes kahekümneaastane vaikne prillipapa, pikk ja verevaene. “Kõik on nagu peast segi. Neil, kes on Groznõist ja Pripjatist, on kaks sellist ühendust – vaata ning imesta. Kah saavad kõik kokku. Linnu ei ole enam ammu, siis nad taastavad virtuaalselt, kes kust tänavalt on. Hiljuti leiti Groznõist kaks tükki, nii vihkasid teineteist, kogu kooliaja kaklesid. Aga nüüd on nagu sukk ja saabas.” 

Raamatu tõlkis Toomas Kall, kirjastas MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista / Eesti Kirjanduse Selts. Esitlus on Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoes 7. mail kell 17. Intervjuu Dmitri Bõkoviga.

Tore sõna on ka tiinusdementsus. Ilmselt kannatan isegi selle all, kui julgen siia riputada kaks Eesti uusima feminiinfolkloori [...]]]> Vahel kohtad igapäevasuhtluses vahvaid ütlemisi ja keelelisi pärle, mida ei saa kohe jagamata jätta. Näiteks õpetus selle kohta, kuidas öelda “Ei!”: “Ütle “EI!” ja küsi, kumba tähte ta nendest ei tunne!” Või siis: “Laku panni, laulurästas!”

Tore sõna on ka tiinusdementsus. Ilmselt kannatan isegi selle all, kui julgen siia riputada kaks Eesti uusima feminiinfolkloori näidet ehk siis ”vastseid vanasõnu” meeste kohta. Aga olgu, siin need on, korjatud Perekooli foorumist:

Vilets mees on nagu auk seinas: küta, palju tahad, aga tuba soojaks ei saa

Kas saja grammi vorsti pärast tasub tervet siga ülal pidada?!

Vabandust, mehed, kelle kohta need ei käi, aga minu arust terased tähelepanekud hiljutiste tuliste arutelude valguses rongaisade nimede avalikustamise, üksikemade rohkuse ja oomegameeste teemal.

*** 

Ajakirjandustekste lugedes tundub mulle, et eestlase sõnavara kipub viimasel ajal ahenema. Kombeks on tarvitada piiratud hulka [...]]]> Sportlane ebaõnnestus (?). Eesti keeli öelduna äpardus tal võistlus, tema võistlus ei läinud korda, katse nurjus, sooritus läks täitsa metsa või puhta puusse, lausa purki, pekki, nässu, täiesti nihu, luhtus. Atleet kukkus ühesõnaga läbi. Sellega lendas olümpiapilet vastu taevast.

*** 

Ajakirjandustekste lugedes tundub mulle, et eestlase sõnavara kipub viimasel ajal ahenema. Kombeks on tarvitada piiratud hulka põhisõnavarasse kuuluvaid sõnu (vaatama vs. piidlema, silmitsema, jõllitama jmt), nende vähegi nüansirikkamad, täpsemad, haruldasemad vasted aga vaikitakse maha või tekitavad lugejas siirast imestust.

Emakeele väljendusrikkust ei tasu üle parda heita! Julgustan taunima tarbekeele tuimust ning söakalt kasutama kirjumat keelt. Muidu läheb kogu lugemisele kuluv aeg lihtsalt vett vedama.

Teen ettepaneku hakata tähenduses ‘indiviid, üksikisik’ kasutama sõna ütsik. Võtame kirjakeelde kena lõunaeestilise tüve, milles leiduv t loob seose sõnas indiviid kõlava d-elemendiga – nii pole esiotsa päris harjumatu. Kokku saamegi: ütsik. Hea lühike ja päris oma. 

 On ju igal ütsikul õigus oma [...]]]> Indiviid… Üksikisik… Tüütu! Üpris pikad, igavad ja liiga sagedad sõnad pea igas ette juhtuvas tekstis. Vahel kohtab koguni vormi üksikindiviid, mida tasuks tautoloogia* tõttu** vältida.

Teen ettepaneku hakata tähenduses ‘indiviid, üksikisik’ kasutama sõna ütsik. Võtame kirjakeelde kena lõunaeestilise tüve, milles leiduv t loob seose sõnas indiviid kõlava d-elemendiga – nii pole esiotsa päris harjumatu. Kokku saamegi: ütsik. Hea lühike ja päris oma. 

 On ju igal ütsikul õigus oma arvamusele.

* Tautoloogia – sama või lähedase tähendusega sõnade tarbetu kordamine, nt vana rauk.

** millegi tõttu – halvast tingituna, halva ajel; tänu millelegi – heast tingituna, hea ajel (“Bussi hilinemise tõttu jäin ma tööle hiljaks”, “Tänu vanaema tehtud pannkookidele jäime seekord metsas ellu”).

ÕS 2006:

malnis – juuresolev (“olen nähtamatult malnis kõikjal”); malnitsema – juures olema; malnidus – juuresolek, juuresolu [...]]]> Lähenevale küünlakuule ja vabariigi aastapäevale mõeldes pakume seltskonnakroonikate pealkirjaseppadele välja lööva lugejaliimitsa: “Vabariigi aastapäeva pidu kaunistasid daamid oma sulnidusega ning president oma malnidusega”. Konkureerivale väljaandele pakume ”Daamide sulnidus ja presidendi malnidus tõukas masurahva mõurama”. Siis on lambad söönud ja ;) hundid terved.

ÕS 2006:

malnis – juuresolev (“olen nähtamatult malnis kõikjal”); malnitsema – juures olema; malnidus – juuresolek, juuresolu (“kuningas austab pidu oma malnidusega”); sulnis – magus-armas, veetlev, meeldiv; liimits – liimipulk; masu – majandussurutis.

dekuurio – kümnemehelise ratsaväeüksuse juht Vana-Roomas

eupatriid – antiikaja Ateena ülik, aristokraat

jarl – Vana-Skandinaavia ülik

kaliif – islamimaa valitseja

khaan – mongoli ja turgi rahvaste valitseja

maharadža – India vürsti tiitel

mikaado – Jaapani keiser

mogul [...]]]> Väike arukusproov ehk IQ-test: mitu valitseja- või ametnikunimetust suudaksid Sina une pealt õigesti defineerida? (Allikas: ÕS 2006)

dekuurio – kümnemehelise ratsaväeüksuse juht Vana-Roomas

eupatriid – antiikaja Ateena ülik, aristokraat

jarl – Vana-Skandinaavia ülik

kaliif – islamimaa valitseja

khaan – mongoli ja turgi rahvaste valitseja

maharadža – India vürsti tiitel

mikaado – Jaapani keiser

mogul – mongoli feodaalriigi valitseja Indias

mursaa – tatari ülik

naabob – India aristokraadi tiitel

neegus – Etioopia keiser

nomarh – asehaldur Vana-Egiptuses

padišahh – Iraani monarh

paladiin – rüütel keskaja valitseja kaaskonnas

radža – India vürst

satraap – despootlik võõrvõimu esindaja

tetrarh – mingi maa-ala neljandiku või vasallriigi valitseja Rooma riigis

Aasta algus toob teadagi kaasa päästvad palgaläbirääkimised. Saatuslikust hetkest annab märku ülemuse norssis [...]]]> Palgatöö on tore tegevus, kui on palka või tööd või lausa mõlemat korraga. Töötasu kohta räägitakse, et ametnikel olevat tasu, ent tööd mitte, töölistel seevastu jaguvat tööd, ent tasu mitte. Selle liigituse järgi tuleb mul end tööliseks pidada: vahel saab tasu ja vahel leidub tööd, aga tavaliselt kipub esimest nappima ning teist kuhjuma.

Aasta algus toob teadagi kaasa päästvad palgaläbirääkimised. Saatuslikust hetkest annab märku ülemuse norssis olek ja punetav pale.   

Lähen niisiis palgalisa õngitsema. Vastuseks saan toriseva: “Kas sa muust rääkida ei oskagi kui rahast?!” Mina vastu: “Ikka oskan. Ei ole probleemi. Naudi napib! Ja hüüt pole ollagi!”

ÕS:

naud, naudi, naudi – raha, varandus, nodi

hüüs, hüüe, hüüt – varandus, rikkus