toimetamine ja korrektuur « Keeletoimetuskoda

Viin liiga odav: meil on autodki lakku täis

Tallinnapostimees.ee (16.09.2012): “Täna öösel andis turvafirma G4S patrullekipaaž Tallinnas politseile üle joobeseisundis sõidukit juhtinud autojuhi.” Ma ei saa aru, milleks sohvrit süüdistada, kui tema sõiduk end nädalavahetusel tavalisest pisut vabamalt tahtis tunda. Lauset saaks parandada ühe sõna asukohta muutes. Tähendustel on tähtsust.

President kuulutas välja sõnaloomevõistluse

Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil kuulutas president välja uute sõnade loomise võistluse Sõnaus. Sõnaloomevõistlust korraldab eesti keele instituut koostöös presidendi kantseleiga. Vasteid otsitakse järgmistele mõistetele: poliitika, kolmas sektor, PPP (public-private partnership), infrastruktuur, direktiiv, humanitaarabi, sustainable, avalik-õiguslik, mainstreaming, actor /player, othering. Vaata lähemalt www.sonavoistlus.ee.

Mis on Eesti lehmade nimed?

Ajaleht Saarte Hääl (11. august 2010, nr 69) juhib tähelepanu jõudluskontrolli keskuse avaldatud statistikale Eesti lehmade nimede kohta. Selgub, et sagedamad* lehmanimed on Mustik, Täpi, Kirjak ja Mooni. Saarte Hääle sõnul ei ole kombeks panna lehmadele inimeste nimesid. Jõudluskontrolli keskuse kodulehelt leiame nende nimede loendi, mida on pandud vähemalt kümnele loomale. Lehmadele valivad nime enamasti [...]

Kuidas õppida ütlema “EI!”

Vahel kohtad igapäevasuhtluses vahvaid ütlemisi ja keelelisi pärle, mida ei saa kohe jagamata jätta. Näiteks õpetus selle kohta, kuidas öelda “Ei!”: “Ütle “EI!” ja küsi, kumba tähte ta nendest ei tunne!” Või siis: “Laku panni, laulurästas!”

Tore sõna on ka tiinusdementsus. Ilmselt kannatan isegi selle all, kui julgen siia riputada kaks Eesti uusima feminiinfolkloori näidet [...]

Appi – algharidusega ametnikud!

Auväärt Ametnik lõpetas kunagi nõukogude ajal Kooli. Ta sai Küpsustunnistuse. Talle oli õpetatud, et asutusenimetuses Naabri Lehma Lellepoja nimeline Tagumikutundide Tegemise Büroo tuleb pea kõik Sõnad kirjutada Suure Algustähega.

Ühel päeval sai Ametnik Ülemuselt Kirja ülesandega koostada Tekst. Igaks juhuks saatis Ametnik Teksti Keeletoimetajale ülevaatuseks. Tartu suurkooli XXI sajandil lõpetanud toimetajanaksik muidugi loopis kõik liigsed [...]

Maa-pere sõnade õigekeelsus

Sõna maa kuulub eesti keele sagedamini tarvitatavate sõnade hulka. Päris tihti tuleb mõelda selle üle, kuidas neid maa-pere vorme täpselt kirjutada, kas kokku või lahku ja kas suure või väikese algustähega. Annan siinkohal ÕS 2006 põhjal mõned soovitused.

Sidekriipsuga: maast-ilmast, Maa-väline (~maaväline).

Kokku: maaväline (~Maa-väline), maatasa, maadvõttev, ülemeremaa, eikellegimaa.

Lahku: maast madalast, maa põhja, maad [...]

Eesti keele väljendusrikkusest

Sportlane ebaõnnestus (?). Eesti keeli öelduna äpardus tal võistlus, tema võistlus ei läinud korda, katse nurjus, sooritus läks täitsa metsa või puhta puusse, lausa purki, pekki, nässu, täiesti nihu, luhtus. Atleet kukkus ühesõnaga läbi. Sellega lendas olümpiapilet vastu taevast.

***

Ajakirjandustekste lugedes tundub mulle, et eestlase sõnavara kipub viimasel ajal ahenema. Kombeks [...]

Õigekeelsus: ohjama ja ohjeldama

Saagu see selgeks: Helju Valsi suurepärane sõnasakutus juhib tähelepanu sõnade ohjama ja ohjeldama kasutusele: “…ohjama tähendab ohjadest juhtima (“Nõõ!”) ja ohjeldama, vastupidi, on ohjes hoidma (“Ptruu!”)”. Ulakaid lapsi saab Valsi sõnul seega ohjeldada ehk kantseldada, manitseda, talitseda, korrale kutsuda (piits) või siis ohjata ehk juhtida (präänik). Loe lähemalt: Helju Vals: mis aitaks ohjeldada ohjamist? (Postimees, [...]

ÕSis on asju: nunatak

“Milline võrratu nunatak!” õhkas gröönlane kaljurünkal kajakaid imetledes.

Vt ÕS, sub nunatak. Täiesti eestikeelne sõna, ei nõua isegi kursiivi.

ÕSis on asju: mh ja mh-mh

Õssist leiab üht-teist igale maitsele. Pedandile paiteoks on seal normitud järgmist:

mh, mhh – väljendab küsimust või rahulolematust;

mh-mh – väljendab jaatust;

mkm – väljendab eitust.

“Mhh?” ütlen ma. Hämmastav :)

Lehed

Rubriigid

Viited

Meta