Keeletoimetuskoda » toimetamine ja korrektuur

President kuulutas välja sõnaloomevõistluse

kairit — Fri, 27 Aug 2010 12:39:36 +0000

Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil kuulutas president välja uute sõnade loomise võistluse Sõnaus. Sõnaloomevõistlust korraldab eesti keele instituut koostöös presidendi kantseleiga. Vasteid otsitakse järgmistele mõistetele: poliitika, kolmas sektor, PPP (public-private partnership), infrastruktuur, direktiiv, humanitaarabi, sustainable, avalik-õiguslik, mainstreaming, actor /player, othering. Vaata lähemalt www.sonavoistlus.ee.

Mis on Eesti lehmade nimed?

kairit — Wed, 11 Aug 2010 19:10:19 +0000

Ajaleht Saarte Hääl (11. august 2010, nr 69) juhib tähelepanu jõudluskontrolli keskuse avaldatud statistikale Eesti lehmade nimede kohta. Selgub, et sagedamad* lehmanimed on Mustik, Täpi, Kirjak ja Mooni. Saarte Hääle sõnul ei ole kombeks panna lehmadele inimeste nimesid. Jõudluskontrolli keskuse kodulehelt leiame nende nimede loendi, mida on pandud vähemalt kümnele loomale. Lehmadele valivad nime enamasti laudatöölised. Seejuures on abiks vasikanimede soovitusnimestik, mille leiab samuti jõudluskontrolli keskuse kodulehelt.

Eesti lehmanimede esikümme:

Mustik (3794 loomal), Täpi (3667), Kirjak (3465), Mooni (3380), Maasik (2502), Tähik (2295), Kulla (2123), Mirdi (1979), Roosi (1966), Musti (1882).

* Siin kontekstis on õige sage: sageda, mitte *sagedane: sagedase.

Kuidas õppida ütlema “EI!”

kairit — Sat, 17 Apr 2010 07:31:13 +0000

Vahel kohtad igapäevasuhtluses vahvaid ütlemisi ja keelelisi pärle, mida ei saa kohe jagamata jätta. Näiteks õpetus selle kohta, kuidas öelda “Ei!”: “Ütle “EI!” ja küsi, kumba tähte ta nendest ei tunne!” Või siis: “Laku panni, laulurästas!”

Tore sõna on ka tiinusdementsus. Ilmselt kannatan isegi selle all, kui julgen siia riputada kaks Eesti uusima feminiinfolkloori näidet ehk siis ”vastseid vanasõnu” meeste kohta. Aga olgu, siin need on, korjatud Perekooli foorumist:

Vilets mees on nagu auk seinas: küta, palju tahad, aga tuba soojaks ei saa

Kas saja grammi vorsti pärast tasub tervet siga ülal pidada?!

Vabandust, mehed, kelle kohta need ei käi, aga minu arust terased tähelepanekud hiljutiste tuliste arutelude valguses rongaisade nimede avalikustamise, üksikemade rohkuse ja oomegameeste teemal.

Appi – algharidusega ametnikud!

kairit — Sat, 17 Apr 2010 07:01:03 +0000

Auväärt Ametnik lõpetas kunagi nõukogude ajal Kooli. Ta sai Küpsustunnistuse. Talle oli õpetatud, et asutusenimetuses Naabri Lehma Lellepoja nimeline Tagumikutundide Tegemise Büroo tuleb pea kõik Sõnad kirjutada Suure Algustähega.

Ühel päeval sai Ametnik Ülemuselt Kirja ülesandega koostada Tekst. Igaks juhuks saatis Ametnik Teksti Keeletoimetajale ülevaatuseks. Tartu suurkooli XXI sajandil lõpetanud toimetajanaksik muidugi loopis kõik liigsed suurtähed tekstist välja, nagu tulebki teha vastavalt emakeele seltsi keeletoimkonna (1999. aasta!) otsusele uue algustäheortograafia kohta.

See vihastas Ametnikku. Ametnik läkitas Toimetaja Ülemusele Kurja Kirja: “Mis asi on “Eesti vabariigi põhiseadus”? “Vabariik” kirjutatakse suure algustähega! Teie Toimetaja eksib elementaarses!” Väljavõte kirjavahetusest:

”Algne tekst: “Aastatel, mil Eesti Vabariik oli Nõukogude Liidu poolt annekteeritud, surus võõrvõim…”

Teie Toimetaja parandus: “Aastatel, mil Eesti vabariik oli Nõukogude Liidu annekteeritud, surus võõrvõim…”

Ametniku kommentaar: “Sellist sisulist parandust teha on andestamatu viga!”

Toimetaja kommentaar ametniku kommentaarile: “See on elementaarne keeleline parandus halva poolt-konstruktsiooni vältimiseks ega puuduta lause sisu mingilgi moel. Vrd: *Tuba oli poiste poolt koristatud* vs. *Tuba oli poiste koristatud*.”"

Midagi lisada on vist liigne. Hoia, Jumal, Eestit algharidusega ametnike eest, kelle hiljutine järjekordne täienduskoolitus Toila spaas käsitles igavuse peletamise võtteid tapva tööpuudusega täidetud kontoriargipäevas, ent kellele ei tule pähegi end täiendada õigekeelsuse küsimustes.

Maa-pere sõnade õigekeelsus

kairit — Mon, 01 Feb 2010 20:03:46 +0000

Sõna maa kuulub eesti keele sagedamini tarvitatavate sõnade hulka. Päris tihti tuleb mõelda selle üle, kuidas neid maa-pere vorme täpselt kirjutada, kas kokku või lahku ja kas suure või väikese algustähega. Annan siinkohal ÕS 2006 põhjal mõned soovitused.

Sidekriipsuga: maast-ilmast, Maa-väline (~maaväline).

Kokku: maaväline (~Maa-väline), maatasa, maadvõttev, ülemeremaa, eikellegimaa.

Lahku: maast madalast, maa põhja, maad ligi, maad pidi.

Suure tähega: Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm.

Väikese tähega: tuhande järve maa, tõusva päikese maa, püha maa, külmale maale, hommikumaa (~idamaa), õhtumaa (~läänemaa).

Sõnasoovitus: maadjas (= maad ligi hoidev), nt maadjad männid.

Eesti keele väljendusrikkusest

kairit — Tue, 26 Jan 2010 16:49:25 +0000

Sportlane ebaõnnestus (?). Eesti keeli öelduna äpardus tal võistlus, tema võistlus ei läinud korda, katse nurjus, sooritus läks täitsa metsa või puhta puusse, lausa purki, pekki, nässu, täiesti nihu, luhtus. Atleet kukkus ühesõnaga läbi. Sellega lendas olümpiapilet vastu taevast.

***

Ajakirjandustekste lugedes tundub mulle, et eestlase sõnavara kipub viimasel ajal ahenema. Kombeks on tarvitada piiratud hulka põhisõnavarasse kuuluvaid sõnu (vaatama vs. piidlema, silmitsema, jõllitama jmt), nende vähegi nüansirikkamad, täpsemad, haruldasemad vasted aga vaikitakse maha või tekitavad lugejas siirast imestust.

Emakeele väljendusrikkust ei tasu üle parda heita! Julgustan taunima tarbekeele tuimust ning söakalt kasutama kirjumat keelt. Muidu läheb kogu lugemisele kuluv aeg lihtsalt vett vedama.

Õigekeelsus: ohjama ja ohjeldama

kairit — Sat, 16 Jan 2010 21:05:27 +0000

Saagu see selgeks: Helju Valsi suurepärane sõnasakutus juhib tähelepanu sõnade ohjama ja ohjeldama kasutusele: “…ohjama tähendab ohjadest juhtima (“Nõõ!”) ja ohjeldama, vastupidi, on ohjes hoidma (“Ptruu!”)”. Ulakaid lapsi saab Valsi sõnul seega ohjeldada ehk kantseldada, manitseda, talitseda, korrale kutsuda (piits) või siis ohjata ehk juhtida (präänik). Loe lähemalt: Helju Vals: mis aitaks ohjeldada ohjamist? (Postimees, 12.07.2009)

ÕSis on asju: nunatak

kairit — Mon, 11 Jan 2010 20:45:10 +0000

“Milline võrratu nunatak!” õhkas gröönlane kaljurünkal kajakaid imetledes.

Vt ÕS, sub nunatak. Täiesti eestikeelne sõna, ei nõua isegi kursiivi.

ÕSis on asju: mh ja mh-mh

kairit — Mon, 11 Jan 2010 20:42:15 +0000

Õssist leiab üht-teist igale maitsele. Pedandile paiteoks on seal normitud järgmist:

mh, mhh – väljendab küsimust või rahulolematust;

mh-mh – väljendab jaatust;

mkm – väljendab eitust.

“Mhh?” ütlen ma. Hämmastav :)

Keeletoimetaja teeb inimkatseid

kairit — Mon, 11 Jan 2010 20:34:50 +0000

Ma tegin täna inimkatseid. Katseisikud (n = 3; naised, keskmine vanus 25, keskmine jalanumber 40, keskmine vööümbermõõt 1,5 m) osalesid vabatahtlikult ja uurimine korraldati eetikakomitee loal.

Katsete sihiks oli kontrollida ühe eestikeelse sõna õigekirjutuse tundmist. Esimesena astusin tulle ma ise. Pakkusin varianti sarž. Leidsin ÕSist vaste ‘riidesort’. Kuna kangaliiki mõeldud ei olnud, pigem üht teatavat kunsti pisivormi, jäin jahmunult sõnaraamatut silmitsema. Teine katseisik, kolleeg, filoloog. Pakkus sarž, sarz ja sars. Ei läinud täppi. Hõissa!, ma pole ainuke lombak lingvist — ka kurikuulus kopsutõbi* ei mõlkunud meil mõtteis. Kolmas katseisik. Pakkus, et neli tähte :)

Õiget vormi šarž (‘karikatuurne, liialdatud kujutis’) ei suutnud meist keegi esimese hooga paberile panna. Ka ei tulnud ükski meist rahuldavalt toime selle sõna ortoeepiaga (‘õigehääldus’).

Kokkuvõttes tõestas uuring, et ÕSis on asju. Kolm katsejänest** – tagasi kooli, marss!

* Tõbede rühmasid märgitakse erialakeeles sõnaga haigus (nt südame-veresoonkonna haigused, kopsuhaigused). Üksikut tõbe ennast tähistatakse sõnaga tõbi, nt kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi. SARS – ingl Severe Acute Respiratory Syndrome (‘äge respiratoorne sündroom, koroonaviiruspneumoonia’).

** Katsejänes! Tooringlise tõlkeis, eriti filmide subtiitreis kohtab ka kujul merisiga (sic!). See ei sobi.