veebruar 2018
E T K N R L P
« okt    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728  

Toimetamine ja tõlkimine Tartus

Keeletoimetajad.ee – FIE Kairit Henno tegutseb Tartus ja Tartumaal. Meilt saab tellida järgmisi teenuseid: keeleline toimetamine, korrektuur, kirjalik tõlge eesti keelde (lähtekeeled vene, inglise, soome, saksa, erikokkuleppel rootsi ja hispaania); kursuse- ja lõputööde korrektuur ning vormistus; CV, müügikirja ja reklaamteksti koostamine.

Keeletoimetuskoda ehk Keeletoimetajad.ee ajaveeb on sündinud töö käigus tekkinud mõtetest toimetamise, õigekeelsuse, keelevigade, sõnade päritolu ja tähenduse, keeletoimetaja krutskite või kuivikluse üle.

Toimetamise, tõlkimise ja keele küsimusi kajastavad selle veebiku rubriigid “Kuri keele karjas”, “ÕSis on asju”, “Tõlkes kaduma läinud” jm (vasakpoolne menüü). Siinkohal väike meenutus 2006. aastast, Maaülikooli ajalehe toimetamise päevilt.

Keelekõrvakiil

Ilmunud ajalehes Maaülikool 23. märtsil 2006

Seoses möödunud riikliku tähtpäevaga (kümme punkti neile, kes arvavad ära, millisega) ja konarliku keelekasutuse kuhjumise tõttu jagaksin ma meelsasti paar (keele)kõrvakiilu.

Isegi Kukunurru kuningriigi nuhtlusameti keeleväänamistalituse töötajad kirjutavad oma asutuse nimetuses kõik sõnad väikese tähega, v.a kohanime Kukunurru, meie Eesti vabariigi ametnikke aga tabab väiketähti kohates krambihoog. Kuri kõne toimetajale ja keelereegel ongi ümber tehtud: ametniku lemmikasutus tuleb tänasest päevast alates kirjutada Ametniku Lemmikasutus. Ehkki «Eesti keele käsiraamat» ja «Eesti ortograafia» selgitavad, et asutusenimetused kirjutatakse läbiva suurtähega vaid üliametlikes tekstides, muidu väiketähtedega (v.a neis sisalduvad muud nimed) – Armulist Ametnikku see ei huvita.

Päris tihti leidub inimesi, kelle meelest Palli mängimine poiste poolt on vastunäidustatud tundub palju kenama eesti lausena kui Poisid ei peaks palli mängima. Nuhtle palju nuhtled, ikka arvatakse, et mõtet ei saa ometi nii lihtlabaselt esimese ropsuga kirja panna – muidu äkki lugeja ei taipagi teksti autorit haritud inimeseks pidada.

Võõrsõnadega liialdamine. Mul on košmaarne apetiit uurida võõrkeelendite protsentuaalset representeeritust eesti prestiižikamas perioodikas. Aga püüdke tõlkida! Keeletoimetaja peab selliseid lauseid tõlkima söögi alla ja söögi peale. Kui mõeldakse inglise keeles ja eestikeelseid erialatermineid veel ei ole loodud, on muidugi mõistlik appi võtta võõrkeelendid. Paraku kipuvad teadusartiklite autorid liigagi tihti emakeele väljendusvõimalused üldse ära unustama. Heal juhul tuleb meelde kirjutada eesti keeles mõni sidesõna.

Kas teiegi peate tähtajaks esitama paberi? Või kasutate selle asemel veel sõnu kirjutis, artikkel (ingl. paper)?

Eesti keel üldiselt eitab verbiga: Palli on/ei ole tervislik mängida. Nakkushaigusena aga levib komme kirjutada selle asemel näiteks Palli mittemängimine on mittetervislik.

Väärseosed. Mullu võis ühest Eesti lehest lugeda: Isa surmajärgne aasta oli teguderohke. Loodetavasti on see kallis kadunuke nüüdseks oma tegevuse lõpetanud. Kahjuks ei saa sama öelda selle osa eesti kirjarahva kohta, keda siin nuheldi. Seega võib loota, et ka keeletoimetaja tööaasta tuleb teguderohke.

Nuhtlemiseni järgmisel emakeelepäeval!