juuni 2024
E T K N R L P
« okt    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Keeletoimetaja teeb inimkatseid

Ma tegin täna inimkatseid. Katseisikud (n = 3; naised, keskmine vanus 25, keskmine jalanumber 40, keskmine vööümbermõõt 1,5 m) osalesid vabatahtlikult ja uurimine korraldati eetikakomitee loal.

Katsete sihiks oli kontrollida ühe eestikeelse sõna õigekirjutuse tundmist. Esimesena astusin tulle ma ise. Pakkusin varianti sarž. Leidsin ÕSist vaste ‘riidesort’. Kuna kangaliiki mõeldud ei olnud, pigem üht teatavat kunsti pisivormi, jäin jahmunult sõnaraamatut silmitsema. Teine katseisik, kolleeg, filoloog. Pakkus sarž, sarz ja sars. Ei läinud täppi. Hõissa!, ma pole ainuke lombak lingvist — ka kurikuulus kopsutõbi* ei mõlkunud meil mõtteis. Kolmas katseisik. Pakkus, et neli tähte :)

Õiget vormi šarž (‘karikatuurne, liialdatud kujutis’) ei suutnud meist keegi esimese hooga paberile panna. Ka ei tulnud ükski meist rahuldavalt toime selle sõna ortoeepiaga (‘õigehääldus’).

Kokkuvõttes tõestas uuring, et ÕSis on asju. Kolm katsejänest** – tagasi kooli, marss!

* Tõbede rühmasid märgitakse erialakeeles sõnaga haigus (nt südame-veresoonkonna haigused, kopsuhaigused). Üksikut tõbe ennast tähistatakse sõnaga tõbi, nt kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi. SARS – ingl Severe Acute Respiratory Syndrome (äge respiratoorne sündroom, koroonaviiruspneumoonia’).  

** Katsejänes! Tooringlise tõlkeis, eriti filmide subtiitreis kohtab ka kujul merisiga (sic!). See ei sobi.

Keeletoimetuskoda

Konkurents tervistab ja ärgitab. Olime pea kaks aastat turul tegutsenud, kui äriregistris registreeriti meie senise domeeni- ja tegevusnimega pea üdini sarnase nimega äriühing, kes asus tegutsema meiega samas valdkonnas.

Algne pahameel (oleksid ju võinud omale ise nime valida, mitte teisi järele aimata) kanaliseerus peagi suuremat sorti tegevuslustiks.

Siinne ajaveeb ongi meie uutmoodi tegutsemise esimesi vilju. Kuna mõistlik inimene kahte korda sama reha otsa ei astu, ei saa me veel avalikustada oma uusi arendusplaane. Piisab, kui öelda, et siit kodulehelt leiate varsti õige huvitavat materjali lausa mitme rubriigi jagu!

Seejuures ei kavatse me olla kuivikfiloloogidest näpuga näitajad ega osatada keelevigu, millest meie igapäevaümbrus kubiseb. Nurisejaid jagub niigi. Soovime pakkuda mõnusat keelelist minemist, avarat arutelu, rohket materjali ja laiahaardelist analüüsi. Eeldused selleks on olemas – Tartu ülikooli haridus ning aastatepikkune töö heade kolleegide keskel eesti keele instituudis pole mööda külgi maha jooksnud. 

Päriselt me keelekõrvakiilude jagamisest siiski ei pääse, kuna vohav keeleline ignorants lausa karjub nuhtluse järele. Esimene kõrvakiil, lajatatud 2006. aastal Maaülikooli ajalehes, on üleval menüüs “Toimetamine, tõlkimine, keel”. Enam soovime siiski keskenduda positiivsele ja kaunile.

FIE Kairit Henno
Keeletoimetajad.ee
arendusmeeskond