Suur nimejaht

Keeletoimetajad.ee ja Jux.ee korraldatav jaht Eestimaa kohanimedele on alanud! Uuri järele siitsamast ajaveebist!

Minu Saaremaa

projekt kogub hoogu. Vaata päismenüüst!

 

september 2010
E T K N R L P
« aug    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Saare keel

Siit lehelt leiate saare sõnu ja väljendeid, mis saarlase kõrvus kõlavad üsna tavalise, igapäevasena, mille kasutus mandrirahvaga lävides ent ikka ja jälle hämmastust tekitab. Enamiku (peamiselt Ida-Saaremaa) sõnadest olen üles kirjutanud lapsepõlvekodus kuuldu põhjal, osa on kokku kantud mujalt Saaremaalt pärit tuttavate abiga. Alustuseks paar tõsielulist lugu. 

Väikesele saarlasele õpetati õ-häälikut: “Põder põlvitas põõsas, põlv oli lõhki.” Kaugemale ei saadud – poisil silm märg ja nuuksub: “Vaene pöder!”

Saarlase pihtimusest: ”Mul juhtus seda koolipõlves tihti, et etteütlust kirjutades tuli mõelda, kas pörsas või õõkull.”  

Pönevaid saare sönu 

aakrik, haakrik – mereaju, merest kaldale heidetud nodi

emane (inimene) – naise kohta (“ise vana emane juba, aga ei…”)

hõlgas – rabe, kergesti purunev (nt aiatööriista kohta)

jäme – tüse, paks (inimese kohta, nt ”see oo nönna jämeks läind”), vt lahja

kapukad – kootud või heegeldatud sussid

kare – söötis maa (“maa on kares”); väikesaar või laid (nt kohanimi Saapa kare ehk Kajaka saar)

kartsas – redel

kess – kartulivõrk

koost – lusikas

lahja - kõhn, kondine (inimese kohta, nt “see oo nönna lahja”), vt jäme

liru – õhukese riideeseme kohta (halvustavalt)

ma’p = ma ei

mo = minu (“mo arust  see oo peris kena”)

mundris tuhlid – koorega keedetud kartulid

mähal – higine, leemendav (“täitsa mähale ajas”)

mässal – segaduses, oma eluga sassis (“omadega mässal”)

nodima – mööda kaldaäärt mereaju (aakrikku) otsimas käima (“lähme nodima”)

nonn – vares

nott – kaste, soust (“sõime tuhlist ja notti”)

oo – on (“see oo selge, et taa’p tule enam seie”), seie = siia 

puid lappima – puid laduma

rend, renni – (söögi)laud

repetand – mädanenud, pehkinud (eriti riidematerjali kohta, nt “pesunöör on ää repetand”)

runntuhlid, runnakad – väikesed kartulid

(ää) rätsima – rebestama, ribastama, lõhki kiskuma (“kass rätsis mu ää, ei tahtnd tuppa tulla”)

sant olla – halb olla (“mul on päris sant olla”)

seie – siia

so – sinu (“äi maa’p tule soo’ga sinna kaasa”)

sokipöisil – sokkis, sokkide väel

sooragamoora – segamini toa kohta: “tuba on nagu sooragamoora”, ilmselt tuleneb piibli väljendist “Soodom ja Gomorra” – linnad, mille Jumal hävitas

(taevast tuleb) lahve vett alla – sajab nagu oavarrest

tiidus – rutt, kiire (“igavene tiidus peal”)

tiivas – käsiharjana kasutatav hanetiib

tolmutolakas – laest rippuv tolmuniit

tuhlimoos – kartulisalat

tuhlis – kartul

vedima – lahjenema, vedeliku sees rammu kaotama (nt üheannuselise teepaki kohta “see oo ää vedind”)

villvallikas – piibeleht, maikelluke

vätsmärg – läbimärg