Suur nimejaht Keeletoimetajad.ee ja Jux.ee korraldatav jaht Eestimaa kohanimedele on alanud! Uuri järele siitsamast ajaveebist!
Minu Saaremaa projekt kogub hoogu. Vaata päismenüüst!
|
Ajaleht Saarte Hääl (11. august 2010, nr 69) juhib tähelepanu jõudluskontrolli keskuse avaldatud statistikale Eesti lehmade nimede kohta. Selgub, et sagedamad* lehmanimed on Mustik, Täpi, Kirjak ja Mooni. Saarte Hääle sõnul ei ole kombeks panna lehmadele inimeste nimesid. Jõudluskontrolli keskuse kodulehelt leiame nende nimede loendi, mida on pandud vähemalt kümnele loomale. Lehmadele valivad nime enamasti laudatöölised. Seejuures on [...]
Eesti keele instituudi vanemteaduri, tänavu oma 60. sünnipäeva tähistava kohanimeuurija Marja Kallasmaa kaks mahukat kohanimeuurimust on nüüd veebis igale huvilisele kättesaadavad.
Doktoritöö osana kaitstud “Saaremaa kohanimed I” (1996) leiate siit.
Viimaste aastate uurimistööd kokku võttev “Hiiumaa kohanimed” (2010) on siin.
Marja Kallasmaa elulugu Eesti Teadusinfosüsteemis.
PM Online’i tänaste (17. märtsi) lugude seas hämmastas mind üks uus sõna, mille sarnast olen varem kuulnud vaid Soomes. Sealsed mustlased nimelt lasevad ennast kutsuda romaniteks. Nüüd näib sõna roma olevat introdutseeritud ka eesti keelde. PM Online põhjendab: “Roma” on mustlaste enesenimetus. Nii soovitavad mustlasi nimetada ka rahvusvähemuste eksperdid. Kui nii, siis olgu peale, minul tükki küljest [...]
Sõna maa kuulub eesti keele sagedamini tarvitatavate sõnade hulka. Päris tihti tuleb mõelda selle üle, kuidas neid maa-pere vorme täpselt kirjutada, kas kokku või lahku ja kas suure või väikese algustähega. Annan siinkohal ÕS 2006 põhjal mõned soovitused.
Sidekriipsuga: maast-ilmast, Maa-väline (~maaväline).
Kokku: maaväline (~Maa-väline), maatasa, maadvõttev, ülemeremaa, eikellegimaa.
Lahku: maast madalast, maa põhja, maad ligi, maad pidi.
Suure tähega: Vana Maailm, [...]
Sportlane ebaõnnestus (?). Eesti keeli öelduna äpardus tal võistlus, tema võistlus ei läinud korda, katse nurjus, sooritus läks täitsa metsa või puhta puusse, lausa purki, pekki, nässu, täiesti nihu, luhtus. Atleet kukkus ühesõnaga läbi. Sellega lendas olümpiapilet vastu taevast.
***
Ajakirjandustekste lugedes tundub mulle, et eestlase sõnavara kipub viimasel ajal ahenema. Kombeks on tarvitada piiratud hulka põhisõnavarasse kuuluvaid sõnu [...]
Indiviid… Üksikisik… Tüütu! Üpris pikad, igavad ja liiga sagedad sõnad pea igas ette juhtuvas tekstis. Vahel kohtab koguni vormi üksikindiviid, mida tasuks tautoloogia* tõttu** vältida.
Teen ettepaneku hakata tähenduses ‘indiviid, üksikisik’ kasutama sõna ütsik. Võtame kirjakeelde kena lõunaeestilise tüve, milles leiduv t loob seose sõnas indiviid kõlava d-elemendiga – nii pole esiotsa päris harjumatu. Kokku saamegi: ütsik. Hea lühike ja päris oma.
On ju igal ütsikul õigus oma arvamusele.
* Tautoloogia – [...]
Õssist leiab üht-teist igale maitsele. Pedandile paiteoks on seal normitud järgmist:
mh, mhh – väljendab küsimust või rahulolematust;
mh-mh – väljendab jaatust;
mkm – väljendab eitust.
“Mhh?” ütlen ma. Hämmastav :)
|
Uut keelevara Eesti keele instituut (EKI) on uue aasta hakul maha saanud väärika teoga: alates talvekuu 5. päevast on EKI kodulehel kõigile kasutajatele avatud verivärske andmekogu "Maailma keeled, kirjad ja rahvad". Andmebaasi põhieesmärk on koondada eri nimekujud, mida keelte, rahvaste, keelerühmade jne tähistamiseks tarvitatakse, ning anda soovitused nende korrektse kasutuse kohta. Andmestu sisaldab 4236 kirjet ja 26 117 nimevarianti. Iga keeletoimetaja, ajakirjaniku, ajaloolase, geograafi, etnograafi, kooliõpetaja jt töö on sellega palju kergemaks tehtud. Kae perra aadressil www.eki.ee/knab/linguae.htm
Hoiatus Ajaveebi tekstid ja fotod on autoriõigusega kaitstud materjal. Neid võib ilma autoriga kooskõlastamata kasutada ainult isiklikul ja õppeotstarbel. Kontakt: kairit[ät]keeletoimetajad.ee, www.keeletoimetajad.ee.
|