Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna doktorant Liina Paales kirjutab teadusportaalis Novaator viipenimedest. Kas teie näieks teate, kes on Arnold Auraha? Aga Tutthabe? Või Puhmaskulm? Osutatud artiklist leiab vastused.
LehedRubriigidViited |
Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna doktorant Liina Paales kirjutab teadusportaalis Novaator viipenimedest. Kas teie näieks teate, kes on Arnold Auraha? Aga Tutthabe? Või Puhmaskulm? Osutatud artiklist leiab vastused. 3. veebruar 2011 | Sildid: eesti keel, keeletoimetaja, keeletoimetus, president, psühholoogia, tähendus, toimetamine ja korrektuur | Rubriigid: nimi, nimed, onomastika | Kommentaarid on suletud Ajaleht Saarte Hääl (11. august 2010, nr 69) juhib tähelepanu jõudluskontrolli keskuse avaldatud statistikale Eesti lehmade nimede kohta. Selgub, et sagedamad* lehmanimed on Mustik, Täpi, Kirjak ja Mooni. Saarte Hääle sõnul ei ole kombeks panna lehmadele inimeste nimesid. Jõudluskontrolli keskuse kodulehelt leiame nende nimede loendi, mida on pandud vähemalt kümnele loomale. Lehmadele valivad nime enamasti [...] 11. august 2010 | Sildid: eesti keel, keeletoimetaja, keeletoimetus, lehmanimi, nimi, soovitusnimestik, vasikanimed | Rubriigid: keeletoimetajad.ee, keeletoimetuskoda, nimi, nimed, onomastika, toimetamine ja korrektuur | 1 kommentaar - (Kommentaarid on suletud) Eesti keele instituudi vanemteaduri, tänavu oma 60. sünnipäeva tähistava kohanimeuurija Marja Kallasmaa kaks mahukat kohanimeuurimust on nüüd veebis igale huvilisele kättesaadavad. Doktoritöö osana kaitstud “Saaremaa kohanimed I” (1996) leiate siit. Viimaste aastate uurimistööd kokku võttev “Hiiumaa kohanimed” (2010) on siin. Marja Kallasmaa elulugu Eesti Teadusinfosüsteemis. 12. juuli 2010 | Sildid: eesti keel, eesti keele instituut, hiiumaa kohanimed, keeleteadus, kohanimi, marja kallasmaa, saaremaa, saaremaa kohanimed | Rubriigid: keeletoimetajad.ee, keeletoimetuskoda, sõnaraamat | Kommentaarid on suletud PM Online’i tänaste (17. märtsi) lugude seas hämmastas mind üks uus sõna, mille sarnast olen varem kuulnud vaid Soomes. Sealsed mustlased nimelt lasevad ennast kutsuda romaniteks. Nüüd näib sõna roma olevat introdutseeritud ka eesti keelde. PM Online põhjendab: “Roma” on mustlaste enesenimetus. Nii soovitavad mustlasi nimetada ka rahvusvähemuste eksperdid. Kui nii, siis olgu peale, minul [...] 17. märts 2010 | Sildid: eesti keel, keel, keeletoimetajad, keeletoimetus, mustlane, õigekeelsus, sõnakasutus, sõnaraamat, tähendus, toimetaja, toimetamine, uudissõnad | Rubriigid: keeletoimetuskoda | Kommentaarid on suletud Sõna maa kuulub eesti keele sagedamini tarvitatavate sõnade hulka. Päris tihti tuleb mõelda selle üle, kuidas neid maa-pere vorme täpselt kirjutada, kas kokku või lahku ja kas suure või väikese algustähega. Annan siinkohal ÕS 2006 põhjal mõned soovitused. Sidekriipsuga: maast-ilmast, Maa-väline (~maaväline). Kokku: maaväline (~Maa-väline), maatasa, maadvõttev, ülemeremaa, eikellegimaa. Lahku: maast madalast, maa põhja, maad [...] 1. veebruar 2010 | Sildid: eesti keel, keeletoimetus, ÕS 2006, sõnakasutus, sõnaraamat, toimetamine | Rubriigid: keeletoimetajad.ee, keeletoimetuskoda, õigekeelsus, ÕSis on asju, sõnaraamat, toimetamine ja korrektuur | Kommentaarid on suletud Sportlane ebaõnnestus (?). Eesti keeli öelduna äpardus tal võistlus, tema võistlus ei läinud korda, katse nurjus, sooritus läks täitsa metsa või puhta puusse, lausa purki, pekki, nässu, täiesti nihu, luhtus. Atleet kukkus ühesõnaga läbi. Sellega lendas olümpiapilet vastu taevast. *** Ajakirjandustekste lugedes tundub mulle, et eestlase sõnavara kipub viimasel ajal ahenema. Kombeks [...] 26. jaanuar 2010 | Sildid: eesti keel, keel, keeletoimetajad, keeletoimetajad.ee, keeletoimetus, õigekeelsus, sõnaraamat, tekst, uudissõnad | Rubriigid: keeletoimetajad.ee, keeletoimetuskoda, kuri keele karjas, sõnaraamat, toimetamine ja korrektuur, uudissõnad | Kommentaarid on suletud Indiviid… Üksikisik… Tüütu! Üpris pikad, igavad ja liiga sagedad sõnad pea igas ette juhtuvas tekstis. Vahel kohtab koguni vormi üksikindiviid, mida tasuks tautoloogia* tõttu** vältida. Teen ettepaneku hakata tähenduses ‘indiviid, üksikisik’ kasutama sõna ütsik. Võtame kirjakeelde kena lõunaeestilise tüve, milles leiduv t loob seose sõnas indiviid kõlava d-elemendiga – nii pole esiotsa päris harjumatu. Kokku [...] 19. jaanuar 2010 | Sildid: eesti keel, indiviid, keel, psühholoogia, sõna, sõnakasutus, tähendus, tautoloogia, toimetamine, üksikisik, ütsik, uudissõna | Rubriigid: keeletoimetajad.ee, keeletoimetuskoda, õigekeelsus, sõnad sõlmes, uudissõnad | Kommentaarid on suletud Õssist leiab üht-teist igale maitsele. Pedandile paiteoks on seal normitud järgmist: mh, mhh – väljendab küsimust või rahulolematust; mh-mh – väljendab jaatust; mkm – väljendab eitust. “Mhh?” ütlen ma. Hämmastav :) 11. jaanuar 2010 | Sildid: eesti keel, keel, õigekeelsus, ÕS, ÕS 2006, raamat, sõnaraamat, sõnaraamat, tekst, toimetaja, uudissõnad | Rubriigid: keeletoimetajad.ee, keeletoimetuskoda, ÕSis on asju, sõnad sõlmes, sõnaraamat, toimetamine ja korrektuur, uudissõnad | Kommentaarid on suletud |
HoiatusAjaveebi tekstid ja fotod on autoriõigusega kaitstud materjal. Neid võib ilma autoriga kooskõlastamata kasutada ainult isiklikul ja õppeotstarbel. Kontakt: kairit[ät]keeletoimetajad.ee, www.keeletoimetajad.ee.
Sildideesti keel
eesti keele instituut
helju vals
indiviid
keel
keeletoimetaja
keeletoimetajad
keeletoimetajad.ee
keeletoimetamine
keeletoimetus
keeletoimetuskoda
nimi
ohjama
ohjeldama
ortograafia
palk
pealkiri
pidu
presidendi vastuvõtt
president
psühholoogia
raamat
raamatud
raha
sõna
sõnakasutus
sõnaraamat
sõnaraamat
tautoloogia
tekst
toimetaja
toimetamine
toimetamine ja korrektuur
toimetus
tähendus
tõlkimine
uudissõna
uudissõnad
vabariigi aastapäev
ÕS
ÕS 2006
õigekeelsus
õigekiri
üksikisik
ütsik
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||