Keeletoimetuskoda » eesti keel

Miterrand – välja tõmmatud hammastega vampiir

kairit — Thu, 03 Feb 2011 09:13:01 +0000

Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna doktorant Liina Paales kirjutab teadusportaalis Novaator viipenimedest. Kas teie näieks teate, kes on Arnold Auraha? Aga Tutthabe? Või Puhmaskulm? Osutatud artiklist leiab vastused.

Mis on Eesti lehmade nimed?

kairit — Wed, 11 Aug 2010 19:10:19 +0000

Ajaleht Saarte Hääl (11. august 2010, nr 69) juhib tähelepanu jõudluskontrolli keskuse avaldatud statistikale Eesti lehmade nimede kohta. Selgub, et sagedamad* lehmanimed on Mustik, Täpi, Kirjak ja Mooni. Saarte Hääle sõnul ei ole kombeks panna lehmadele inimeste nimesid. Jõudluskontrolli keskuse kodulehelt leiame nende nimede loendi, mida on pandud vähemalt kümnele loomale. Lehmadele valivad nime enamasti laudatöölised. Seejuures on abiks vasikanimede soovitusnimestik, mille leiab samuti jõudluskontrolli keskuse kodulehelt.

Eesti lehmanimede esikümme:

Mustik (3794 loomal), Täpi (3667), Kirjak (3465), Mooni (3380), Maasik (2502), Tähik (2295), Kulla (2123), Mirdi (1979), Roosi (1966), Musti (1882).

* Siin kontekstis on õige sage: sageda, mitte *sagedane: sagedase.

Saaremaa kohanimed veebis

kairit — Mon, 12 Jul 2010 17:24:55 +0000

Eesti keele instituudi vanemteaduri, tänavu oma 60. sünnipäeva tähistava kohanimeuurija Marja Kallasmaa kaks mahukat kohanimeuurimust on nüüd veebis igale huvilisele kättesaadavad.

Doktoritöö osana kaitstud “Saaremaa kohanimed I” (1996) leiate siit.

Viimaste aastate uurimistööd kokku võttev “Hiiumaa kohanimed” (2010) on siin.

Marja Kallasmaa elulugu Eesti Teadusinfosüsteemis.

Mustlased on nüüd romad?!

kairit — Wed, 17 Mar 2010 15:58:14 +0000

PM Online’i tänaste (17. märtsi) lugude seas hämmastas mind üks uus sõna, mille sarnast olen varem kuulnud vaid Soomes. Sealsed mustlased nimelt lasevad ennast kutsuda romaniteks. Nüüd näib sõna roma olevat introdutseeritud ka eesti keelde. PM Online põhjendab: “Roma” on mustlaste enesenimetus. Nii soovitavad mustlasi nimetada ka rahvusvähemuste eksperdid. Kui nii, siis olgu peale, minul tükki küljest ei võta. Ent mida me neegriga teeme?

Üldse näib keel nii pöörase kiirusega muutuvat, et ei jõua enam järge pidada. Alles hiljuti sain teada, et provansi keelt ei olegi enam, on oksitaani keel.

Maa-pere sõnade õigekeelsus

kairit — Mon, 01 Feb 2010 20:03:46 +0000

Sõna maa kuulub eesti keele sagedamini tarvitatavate sõnade hulka. Päris tihti tuleb mõelda selle üle, kuidas neid maa-pere vorme täpselt kirjutada, kas kokku või lahku ja kas suure või väikese algustähega. Annan siinkohal ÕS 2006 põhjal mõned soovitused.

Sidekriipsuga: maast-ilmast, Maa-väline (~maaväline).

Kokku: maaväline (~Maa-väline), maatasa, maadvõttev, ülemeremaa, eikellegimaa.

Lahku: maast madalast, maa põhja, maad ligi, maad pidi.

Suure tähega: Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm.

Väikese tähega: tuhande järve maa, tõusva päikese maa, püha maa, külmale maale, hommikumaa (~idamaa), õhtumaa (~läänemaa).

Sõnasoovitus: maadjas (= maad ligi hoidev), nt maadjad männid.

Eesti keele väljendusrikkusest

kairit — Tue, 26 Jan 2010 16:49:25 +0000

Sportlane ebaõnnestus (?). Eesti keeli öelduna äpardus tal võistlus, tema võistlus ei läinud korda, katse nurjus, sooritus läks täitsa metsa või puhta puusse, lausa purki, pekki, nässu, täiesti nihu, luhtus. Atleet kukkus ühesõnaga läbi. Sellega lendas olümpiapilet vastu taevast.

***

Ajakirjandustekste lugedes tundub mulle, et eestlase sõnavara kipub viimasel ajal ahenema. Kombeks on tarvitada piiratud hulka põhisõnavarasse kuuluvaid sõnu (vaatama vs. piidlema, silmitsema, jõllitama jmt), nende vähegi nüansirikkamad, täpsemad, haruldasemad vasted aga vaikitakse maha või tekitavad lugejas siirast imestust.

Emakeele väljendusrikkust ei tasu üle parda heita! Julgustan taunima tarbekeele tuimust ning söakalt kasutama kirjumat keelt. Muidu läheb kogu lugemisele kuluv aeg lihtsalt vett vedama.

Indiviid, üksikisik .. Ütsik!

kairit — Tue, 19 Jan 2010 16:45:13 +0000

Indiviid… Üksikisik… Tüütu! Üpris pikad, igavad ja liiga sagedad sõnad pea igas ette juhtuvas tekstis. Vahel kohtab koguni vormi üksikindiviid, mida tasuks tautoloogia* tõttu** vältida.

Teen ettepaneku hakata tähenduses ‘indiviid, üksikisik’ kasutama sõna ütsik. Võtame kirjakeelde kena lõunaeestilise tüve, milles leiduv t loob seose sõnas indiviid kõlava d-elemendiga – nii pole esiotsa päris harjumatu. Kokku saamegi: ütsik. Hea lühike ja päris oma.

On ju igal ütsikul õigus oma arvamusele.

* Tautoloogia – sama või lähedase tähendusega sõnade tarbetu kordamine, nt vana rauk.

** millegi tõttu – halvast tingituna, halva ajel; tänu millelegi – heast tingituna, hea ajel (“Bussi hilinemise tõttu jäin ma tööle hiljaks”, “Tänu vanaema tehtud pannkookidele jäime seekord metsas ellu”).

ÕSis on asju: mh ja mh-mh

kairit — Mon, 11 Jan 2010 20:42:15 +0000

Õssist leiab üht-teist igale maitsele. Pedandile paiteoks on seal normitud järgmist:

mh, mhh – väljendab küsimust või rahulolematust;

mh-mh – väljendab jaatust;

mkm – väljendab eitust.

“Mhh?” ütlen ma. Hämmastav :)