aprill 2018
E T K N R L P
« okt    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Mustlased on nüüd romad?!

PM Online’i tänaste (17. märtsi) lugude seas hämmastas mind üks uus sõna, mille sarnast olen varem kuulnud vaid Soomes. Sealsed mustlased nimelt lasevad ennast kutsuda romaniteks. Nüüd näib sõna roma olevat introdutseeritud ka eesti keelde. PM Online põhjendab: “Roma” on mustlaste enesenimetus. Nii soovitavad mustlasi nimetada ka rahvusvähemuste eksperdid. Kui nii, siis olgu peale, minul [...]

Eesti keele väljendusrikkusest

Sportlane ebaõnnestus (?). Eesti keeli öelduna äpardus tal võistlus, tema võistlus ei läinud korda, katse nurjus, sooritus läks täitsa metsa või puhta puusse, lausa purki, pekki, nässu, täiesti nihu, luhtus. Atleet kukkus ühesõnaga läbi. Sellega lendas olümpiapilet vastu taevast.

***

Ajakirjandustekste lugedes tundub mulle, et eestlase sõnavara kipub viimasel ajal ahenema. Kombeks [...]

Indiviid, üksikisik .. Ütsik!

Indiviid… Üksikisik… Tüütu! Üpris pikad, igavad ja liiga sagedad sõnad pea igas ette juhtuvas tekstis. Vahel kohtab koguni vormi üksikindiviid, mida tasuks tautoloogia* tõttu** vältida.

Teen ettepaneku hakata tähenduses ‘indiviid, üksikisik’ kasutama sõna ütsik. Võtame kirjakeelde kena lõunaeestilise tüve, milles leiduv t loob seose sõnas indiviid kõlava d-elemendiga – nii pole esiotsa päris harjumatu. Kokku [...]

ÕSis on asju: malnidus

Lähenevale küünlakuule ja vabariigi aastapäevale mõeldes pakume seltskonnakroonikate pealkirjaseppadele välja lööva lugejaliimitsa: “Vabariigi aastapäeva pidu kaunistasid daamid oma sulnidusega ning president oma malnidusega”. Konkureerivale väljaandele pakume ”Daamide sulnidus ja presidendi malnidus tõukas masurahva mõurama”. Siis on lambad söönud ja ;) hundid terved.

ÕS 2006:

malnis – juuresolev (“olen nähtamatult malnis kõikjal”); malnitsema – juures olema; [...]

ÕSis on asju: nunatak

“Milline võrratu nunatak!” õhkas gröönlane kaljurünkal kajakaid imetledes.

Vt ÕS, sub nunatak. Täiesti eestikeelne sõna, ei nõua isegi kursiivi.

ÕSis on asju: mh ja mh-mh

Õssist leiab üht-teist igale maitsele. Pedandile paiteoks on seal normitud järgmist:

mh, mhh – väljendab küsimust või rahulolematust;

mh-mh – väljendab jaatust;

mkm – väljendab eitust.

“Mhh?” ütlen ma. Hämmastav :)

Keeletoimetaja teeb inimkatseid

Ma tegin täna inimkatseid. Katseisikud (n = 3; naised, keskmine vanus 25, keskmine jalanumber 40, keskmine vööümbermõõt 1,5 m) osalesid vabatahtlikult ja uurimine korraldati eetikakomitee loal.

Katsete sihiks oli kontrollida ühe eestikeelse sõna õigekirjutuse tundmist. Esimesena astusin tulle ma ise. Pakkusin varianti sarž. Leidsin ÕSist vaste ‘riidesort’. Kuna kangaliiki mõeldud ei olnud, pigem üht teatavat [...]