märts 2024
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Korralik segadus on tõsiselt naljakas

Mis asi on “korralik segadus”? “Korratu segadus” on ilmselt *tautoloogia nagu “vana rauk”. Aga “korralik segadus”? Imeline eesti keel, jube ilus ja tõsiselt naljakas.

* Tautoloogia – sama või lähedase tähendusega sõnade tarbetu kordus. Loogikas: ringdefinitsioon, mõiste seletamine selle enda kaudu.

Viin liiga odav: meil on autodki lakku täis

Tallinnapostimees.ee (16.09.2012): “Täna öösel andis turvafirma G4S patrullekipaaž Tallinnas politseile üle joobeseisundis sõidukit juhtinud autojuhi.” Ma ei saa aru, milleks sohvrit süüdistada, kui tema sõiduk end nädalavahetusel tavalisest pisut vabamalt tahtis tunda. Lauset saaks parandada ühe sõna asukohta muutes. Tähendustel on tähtsust.

Nastlik ja paslik

“See nastlik kuub on sulle täitsa paslik,” ütles Nastik Rästikule. Kui paljud veel teavad sõnade nastlik ja paslik tähendust? Eesti keele seletav sõnaraamat klaarib: nastlik – adj. van laiguline, lapiline (hrl. loomade kohta); paslik — adj. sünnis, sobiv; kõlblik. Tegelaskujud Nastik ja Rästik on muidugi kaitseliitlased Kevadtormil. Pole ju rästiku kuub sugugi laiguline, vaid puhta* [...]

Vaatmik, mitte poster

Peep Nemvaltsi ettepanekul (Sirp, 20.01.2006) võiks võõrsõna poster asemel kasutada stendiettekande tähenduses sõna vaatmik. ÕS 2006 selgitab: vaatmik on ettekanne, mis esitatakse alusele välja panduna; sõna vaatmik tuleks eelistada sõnadele poster ja stendiettekanne. Seega: Konverentsile ootame ka vaatmikke. Sõna poster käändub kahel viisil: om. posteri või postri, os. posterit või postrit; vaatmik käändub nagu õnnelik. [...]

Miterrand – välja tõmmatud hammastega vampiir

Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna doktorant Liina Paales kirjutab teadusportaalis Novaator viipenimedest. Kas teie näieks teate, kes on Arnold Auraha? Aga Tutthabe? Või Puhmaskulm? Osutatud artiklist leiab vastused.

Saab ka ilusti öelda

Postimehe äriportaal www.e24.ee (1.11.2010) üllatas meeldiva sõnastusega: “Ametiühingute liikmete arv on Eestis viimastel aastatel järjekindlalt kahanenud. Vähenemine on toimunud sõltumata sellest, kas majandus parajasti õitseb või kiratseb.”

Olgu selle ”vähenemine on toimunud” lauseosaga nii nagu on, aga minu kõrvu igatahes paitas leid ”majandus õitseb või kiratseb”. Ega peagi ju kogu aeg “tõusma” või “langema”, [...]

Mis on Eesti lehmade nimed?

Ajaleht Saarte Hääl (11. august 2010, nr 69) juhib tähelepanu jõudluskontrolli keskuse avaldatud statistikale Eesti lehmade nimede kohta. Selgub, et sagedamad* lehmanimed on Mustik, Täpi, Kirjak ja Mooni. Saarte Hääle sõnul ei ole kombeks panna lehmadele inimeste nimesid. Jõudluskontrolli keskuse kodulehelt leiame nende nimede loendi, mida on pandud vähemalt kümnele loomale. Lehmadele valivad nime enamasti [...]

Appi – algharidusega ametnikud!

Auväärt Ametnik lõpetas kunagi nõukogude ajal Kooli. Ta sai Küpsustunnistuse. Talle oli õpetatud, et asutusenimetuses Naabri Lehma Lellepoja nimeline Tagumikutundide Tegemise Büroo tuleb pea kõik Sõnad kirjutada Suure Algustähega.

Ühel päeval sai Ametnik Ülemuselt Kirja ülesandega koostada Tekst. Igaks juhuks saatis Ametnik Teksti Keeletoimetajale ülevaatuseks. Tartu suurkooli XXI sajandil lõpetanud toimetajanaksik muidugi loopis kõik liigsed [...]

Mustlased on nüüd romad?!

PM Online’i tänaste (17. märtsi) lugude seas hämmastas mind üks uus sõna, mille sarnast olen varem kuulnud vaid Soomes. Sealsed mustlased nimelt lasevad ennast kutsuda romaniteks. Nüüd näib sõna roma olevat introdutseeritud ka eesti keelde. PM Online põhjendab: “Roma” on mustlaste enesenimetus. Nii soovitavad mustlasi nimetada ka rahvusvähemuste eksperdid. Kui nii, siis olgu peale, minul [...]

Maa-pere sõnade õigekeelsus

Sõna maa kuulub eesti keele sagedamini tarvitatavate sõnade hulka. Päris tihti tuleb mõelda selle üle, kuidas neid maa-pere vorme täpselt kirjutada, kas kokku või lahku ja kas suure või väikese algustähega. Annan siinkohal ÕS 2006 põhjal mõned soovitused.

Sidekriipsuga: maast-ilmast, Maa-väline (~maaväline).

Kokku: maaväline (~Maa-väline), maatasa, maadvõttev, ülemeremaa, eikellegimaa.

Lahku: maast madalast, maa põhja, maad [...]