keeletoimetus « Keeletoimetuskoda

Mis on Eesti lehmade nimed?

Ajaleht Saarte Hääl (11. august 2010, nr 69) juhib tähelepanu jõudluskontrolli keskuse avaldatud statistikale Eesti lehmade nimede kohta. Selgub, et sagedamad* lehmanimed on Mustik, Täpi, Kirjak ja Mooni. Saarte Hääle sõnul ei ole kombeks panna lehmadele inimeste nimesid. Jõudluskontrolli keskuse kodulehelt leiame nende nimede loendi, mida on pandud vähemalt kümnele loomale. Lehmadele valivad nime enamasti laudatöölised. Seejuures on [...]

Appi - algharidusega ametnikud!

Auväärt Ametnik lõpetas kunagi nõukogude ajal Kooli. Ta sai Küpsustunnistuse. Talle oli õpetatud, et asutusenimetuses Naabri Lehma Lellepoja nimeline Tagumikutundide Tegemise Büroo tuleb pea kõik Sõnad kirjutada Suure Algustähega.

Ühel päeval sai Ametnik Ülemuselt Kirja ülesandega koostada Tekst. Igaks juhuks saatis Ametnik Teksti Keeletoimetajale ülevaatuseks. Tartu suurkooli XXI sajandil lõpetanud toimetajanaksik muidugi loopis kõik liigsed suurtähed [...]

Mustlased on nüüd romad?!

PM Online’i tänaste (17. märtsi) lugude seas hämmastas mind üks uus sõna, mille sarnast olen varem kuulnud vaid Soomes. Sealsed mustlased nimelt lasevad ennast kutsuda romaniteks. Nüüd näib sõna roma olevat introdutseeritud ka eesti keelde. PM Online põhjendab: “Roma” on mustlaste enesenimetus. Nii soovitavad mustlasi nimetada ka rahvusvähemuste eksperdid. Kui nii, siis olgu peale, minul tükki küljest [...]

Maa-pere sõnade õigekeelsus

Sõna maa kuulub eesti keele sagedamini tarvitatavate sõnade hulka. Päris tihti tuleb mõelda selle üle, kuidas neid maa-pere vorme täpselt kirjutada, kas kokku või lahku ja kas suure või väikese algustähega. Annan siinkohal ÕS 2006 põhjal mõned soovitused.

Sidekriipsuga: maast-ilmast, Maa-väline (~maaväline).

Kokku: maaväline (~Maa-väline), maatasa, maadvõttev, ülemeremaa, eikellegimaa.

Lahku: maast madalast, maa põhja, maad ligi, maad pidi.

Suure tähega: Vana Maailm, [...]

Õnnestuma ja ebaõnnestuma ehk eesti keele väljendusrikkusest

Sportlane ebaõnnestus (?). Eesti keeli öelduna äpardus tal võistlus, tema võistlus ei läinud korda, katse nurjus, sooritus läks täitsa metsa või puhta puusse, lausa purki, pekki, nässu, täiesti nihu, luhtus. Atleet kukkus ühesõnaga läbi. Sellega lendas olümpiapilet vastu taevast.

***

Ajakirjandustekste lugedes tundub mulle, et eestlase sõnavara kipub viimasel ajal ahenema. Kombeks on tarvitada piiratud hulka põhisõnavarasse kuuluvaid sõnu [...]

Ohjama ja ohjeldama

Saagu see selgeks: Helju Valsi suurepärane sõnasakutus juhib tähelepanu sõnade ohjama ja ohjeldama kasutusele: “…ohjama tähendab ohjadest juhtima (“Nõõ!”) ja ohjeldama, vastupidi, on ohjes hoidma (“Ptruu!”)”. Ulakaid lapsi saab Valsi sõnul seega ohjeldada ehk kantseldada, manitseda, talitseda, korrale kutsuda (piits) või siis ohjata ehk juhtida (präänik). Loe lähemalt: Helju Vals: mis aitaks ohjeldada ohjamist? (Postimees, 12.07.2009)

ÕSis on asju: võrratud valitsejad

Väike arukusproov ehk IQ-test: mitu valitseja- või ametnikunimetust suudaksid Sina une pealt õigesti defineerida? (Allikas: ÕS 2006)

dekuurio – kümnemehelise ratsaväeüksuse juht Vana-Roomas

eupatriid – antiikaja Ateena ülik, aristokraat

jarl – Vana-Skandinaavia ülik

kaliif – islamimaa valitseja

khaan – mongoli ja turgi rahvaste valitseja

maharadža – India vürsti tiitel

mikaado – Jaapani keiser

mogul – mongoli feodaalriigi valitseja Indias

mursaa – tatari ülik

naabob – [...]

Naudi napib!

Palgatöö on tore tegevus, kui on palka või tööd või lausa mõlemat korraga. Töötasu kohta räägitakse, et ametnikel olevat tasu, ent tööd mitte, töölistel seevastu jaguvat tööd, ent tasu mitte. Selle liigituse järgi tuleb mul end tööliseks pidada: vahel saab tasu ja vahel leidub tööd, aga tavaliselt kipub esimest nappima ning teist kuhjuma.

Aasta algus toob teadagi kaasa päästvad palgaläbirääkimised. Saatuslikust hetkest annab märku ülemuse norssis olek ja [...]

Keeletoimetuskoda

Keeletoimetajad.ee areneb ja [...]

Eesti keele instituut (EKI) on uue aasta hakul maha saanud väärika teoga: alates talvekuu 5. päevast on EKI kodulehel kõigile kasutajatele avatud verivärske andmekogu "Maailma keeled, kirjad ja rahvad". Andmebaasi põhieesmärk on koondada eri nimekujud, mida keelte, rahvaste, keelerühmade jne tähistamiseks tarvitatakse, ning anda soovitused nende korrektse kasutuse kohta. Andmestu sisaldab 4236 kirjet ja 26 117 nimevarianti. Iga keeletoimetaja, ajakirjaniku, ajaloolase, geograafi, etnograafi, kooliõpetaja jt töö on sellega palju kergemaks tehtud. Kae perra aadressil www.eki.ee/knab/linguae.htm

Keeletoimetuskoda

Suur nimejaht

Minu Saaremaa

Rubriigid

Blogroll

Meta

Mis on Eesti lehmade nimed?

Appi - algharidusega ametnikud!

Mustlased on nüüd romad?!

Maa-pere sõnade õigekeelsus

Õnnestuma ja ebaõnnestuma ehk eesti keele väljendusrikkusest

Ohjama ja ohjeldama

ÕSis on asju: võrratud valitsejad

Naudi napib!

Keeletoimetuskoda

Uut keelevara

Hoiatus

Suur nimejaht

Minu Saaremaa

Rubriigid

Blogroll

Meta

Uut keelevara

Hoiatus

Sildid