Sidekriipsuga: maast-ilmast, Maa-väline (~maaväline).

Kokku: maaväline (~Maa-väline), maatasa, maadvõttev, ülemeremaa, eikellegimaa.

Lahku: maast madalast, maa põhja, maad ligi, maad [...]]]> Sõna maa kuulub eesti keele sagedamini tarvitatavate sõnade hulka. Päris tihti tuleb mõelda selle üle, kuidas neid maa-pere vorme täpselt kirjutada, kas kokku või lahku ja kas suure või väikese algustähega. Annan siinkohal ÕS 2006 põhjal mõned soovitused.

Sidekriipsuga: maast-ilmast, Maa-väline (~maaväline).

Kokku: maaväline (~Maa-väline), maatasa, maadvõttev, ülemeremaa, eikellegimaa.

Lahku: maast madalast, maa põhja, maad ligi, maad pidi.

Suure tähega: Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm.

Väikese tähega: tuhande järve maa, tõusva päikese maa, püha maa, külmale maale, hommikumaa (~idamaa), õhtumaa (~läänemaa). 

Sõnasoovitus: maadjas (= maad ligi hoidev), nt maadjad männid.

*** 

Ajakirjandustekste lugedes tundub mulle, et eestlase sõnavara kipub viimasel ajal ahenema. Kombeks on tarvitada piiratud hulka [...]]]> Sportlane ebaõnnestus (?). Eesti keeli öelduna äpardus tal võistlus, tema võistlus ei läinud korda, katse nurjus, sooritus läks täitsa metsa või puhta puusse, lausa purki, pekki, nässu, täiesti nihu, luhtus. Atleet kukkus ühesõnaga läbi. Sellega lendas olümpiapilet vastu taevast.

*** 

Ajakirjandustekste lugedes tundub mulle, et eestlase sõnavara kipub viimasel ajal ahenema. Kombeks on tarvitada piiratud hulka põhisõnavarasse kuuluvaid sõnu (vaatama vs. piidlema, silmitsema, jõllitama jmt), nende vähegi nüansirikkamad, täpsemad, haruldasemad vasted aga vaikitakse maha või tekitavad lugejas siirast imestust.

Emakeele väljendusrikkust ei tasu üle parda heita! Julgustan taunima tarbekeele tuimust ning söakalt kasutama kirjumat keelt. Muidu läheb kogu lugemisele kuluv aeg lihtsalt vett vedama.

ÕS 2006:

malnis – juuresolev (“olen nähtamatult malnis kõikjal”); malnitsema – juures olema; malnidus – juuresolek, juuresolu [...]]]> Lähenevale küünlakuule ja vabariigi aastapäevale mõeldes pakume seltskonnakroonikate pealkirjaseppadele välja lööva lugejaliimitsa: “Vabariigi aastapäeva pidu kaunistasid daamid oma sulnidusega ning president oma malnidusega”. Konkureerivale väljaandele pakume ”Daamide sulnidus ja presidendi malnidus tõukas masurahva mõurama”. Siis on lambad söönud ja ;) hundid terved.

ÕS 2006:

malnis – juuresolev (“olen nähtamatult malnis kõikjal”); malnitsema – juures olema; malnidus – juuresolek, juuresolu (“kuningas austab pidu oma malnidusega”); sulnis – magus-armas, veetlev, meeldiv; liimits – liimipulk; masu – majandussurutis.

dekuurio – kümnemehelise ratsaväeüksuse juht Vana-Roomas

eupatriid – antiikaja Ateena ülik, aristokraat

jarl – Vana-Skandinaavia ülik

kaliif – islamimaa valitseja

khaan – mongoli ja turgi rahvaste valitseja

maharadža – India vürsti tiitel

mikaado – Jaapani keiser

mogul [...]]]> Väike arukusproov ehk IQ-test: mitu valitseja- või ametnikunimetust suudaksid Sina une pealt õigesti defineerida? (Allikas: ÕS 2006)

dekuurio – kümnemehelise ratsaväeüksuse juht Vana-Roomas

eupatriid – antiikaja Ateena ülik, aristokraat

jarl – Vana-Skandinaavia ülik

kaliif – islamimaa valitseja

khaan – mongoli ja turgi rahvaste valitseja

maharadža – India vürsti tiitel

mikaado – Jaapani keiser

mogul – mongoli feodaalriigi valitseja Indias

mursaa – tatari ülik

naabob – India aristokraadi tiitel

neegus – Etioopia keiser

nomarh – asehaldur Vana-Egiptuses

padišahh – Iraani monarh

paladiin – rüütel keskaja valitseja kaaskonnas

radža – India vürst

satraap – despootlik võõrvõimu esindaja

tetrarh – mingi maa-ala neljandiku või vasallriigi valitseja Rooma riigis

Vt ÕS, sub nunatak. Täiesti eestikeelne sõna, ei nõua isegi kursiivi.

mh, mhh – väljendab küsimust või rahulolematust;

mh-mh – väljendab jaatust;

mkm – väljendab eitust. 

“Mhh?” ütlen ma. Hämmastav :)

Katsete sihiks oli kontrollida ühe eestikeelse sõna õigekirjutuse tundmist. Esimesena astusin tulle ma ise. Pakkusin varianti sarž. Leidsin ÕSist vaste ‘riidesort’. Kuna kangaliiki mõeldud ei olnud, pigem üht teatavat kunsti [...]]]> Ma tegin täna inimkatseid. Katseisikud (n = 3; naised, keskmine vanus 25, keskmine jalanumber 40, keskmine vööümbermõõt 1,5 m) osalesid vabatahtlikult ja uurimine korraldati eetikakomitee loal.

Katsete sihiks oli kontrollida ühe eestikeelse sõna õigekirjutuse tundmist. Esimesena astusin tulle ma ise. Pakkusin varianti sarž. Leidsin ÕSist vaste ‘riidesort’. Kuna kangaliiki mõeldud ei olnud, pigem üht teatavat kunsti pisivormi, jäin jahmunult sõnaraamatut silmitsema. Teine katseisik, kolleeg, filoloog. Pakkus sarž, sarz ja sars. Ei läinud täppi. Hõissa!, ma pole ainuke lombak lingvist — ka kurikuulus kopsutõbi* ei mõlkunud meil mõtteis. Kolmas katseisik. Pakkus, et neli tähte :)

Õiget vormi šarž (‘karikatuurne, liialdatud kujutis’) ei suutnud meist keegi esimese hooga paberile panna. Ka ei tulnud ükski meist rahuldavalt toime selle sõna ortoeepiaga (‘õigehääldus’).

Kokkuvõttes tõestas uuring, et ÕSis on asju. Kolm katsejänest** – tagasi kooli, marss!

* Tõbede rühmasid märgitakse erialakeeles sõnaga haigus (nt südame-veresoonkonna haigused, kopsuhaigused). Üksikut tõbe ennast tähistatakse sõnaga tõbi, nt kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi. SARS – ingl Severe Acute Respiratory Syndrome (‘äge respiratoorne sündroom, koroonaviiruspneumoonia’).  

** Katsejänes! Tooringlise tõlkeis, eriti filmide subtiitreis kohtab ka kujul merisiga (sic!). See ei sobi.