Keeletoimetuskoda » toimetamine

Mustlased on nüüd romad?!

kairit — Wed, 17 Mar 2010 15:58:14 +0000

PM Online’i tänaste (17. märtsi) lugude seas hämmastas mind üks uus sõna, mille sarnast olen varem kuulnud vaid Soomes. Sealsed mustlased nimelt lasevad ennast kutsuda romaniteks. Nüüd näib sõna roma olevat introdutseeritud ka eesti keelde. PM Online põhjendab: “Roma” on mustlaste enesenimetus. Nii soovitavad mustlasi nimetada ka rahvusvähemuste eksperdid. Kui nii, siis olgu peale, minul tükki küljest ei võta. Ent mida me neegriga teeme?

Üldse näib keel nii pöörase kiirusega muutuvat, et ei jõua enam järge pidada. Alles hiljuti sain teada, et provansi keelt ei olegi enam, on oksitaani keel.

Maa-pere sõnade õigekeelsus

kairit — Mon, 01 Feb 2010 20:03:46 +0000

Sõna maa kuulub eesti keele sagedamini tarvitatavate sõnade hulka. Päris tihti tuleb mõelda selle üle, kuidas neid maa-pere vorme täpselt kirjutada, kas kokku või lahku ja kas suure või väikese algustähega. Annan siinkohal ÕS 2006 põhjal mõned soovitused.

Sidekriipsuga: maast-ilmast, Maa-väline (~maaväline).

Kokku: maaväline (~Maa-väline), maatasa, maadvõttev, ülemeremaa, eikellegimaa.

Lahku: maast madalast, maa põhja, maad ligi, maad pidi.

Suure tähega: Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm.

Väikese tähega: tuhande järve maa, tõusva päikese maa, püha maa, külmale maale, hommikumaa (~idamaa), õhtumaa (~läänemaa).

Sõnasoovitus: maadjas (= maad ligi hoidev), nt maadjad männid.

Indiviid, üksikisik .. Ütsik!

kairit — Tue, 19 Jan 2010 16:45:13 +0000

Indiviid… Üksikisik… Tüütu! Üpris pikad, igavad ja liiga sagedad sõnad pea igas ette juhtuvas tekstis. Vahel kohtab koguni vormi üksikindiviid, mida tasuks tautoloogia* tõttu** vältida.

Teen ettepaneku hakata tähenduses ‘indiviid, üksikisik’ kasutama sõna ütsik. Võtame kirjakeelde kena lõunaeestilise tüve, milles leiduv t loob seose sõnas indiviid kõlava d-elemendiga – nii pole esiotsa päris harjumatu. Kokku saamegi: ütsik. Hea lühike ja päris oma.

On ju igal ütsikul õigus oma arvamusele.

* Tautoloogia – sama või lähedase tähendusega sõnade tarbetu kordamine, nt vana rauk.

** millegi tõttu – halvast tingituna, halva ajel; tänu millelegi – heast tingituna, hea ajel (“Bussi hilinemise tõttu jäin ma tööle hiljaks”, “Tänu vanaema tehtud pannkookidele jäime seekord metsas ellu”).

Õigekeelsus: ohjama ja ohjeldama

kairit — Sat, 16 Jan 2010 21:05:27 +0000

Saagu see selgeks: Helju Valsi suurepärane sõnasakutus juhib tähelepanu sõnade ohjama ja ohjeldama kasutusele: “…ohjama tähendab ohjadest juhtima (“Nõõ!”) ja ohjeldama, vastupidi, on ohjes hoidma (“Ptruu!”)”. Ulakaid lapsi saab Valsi sõnul seega ohjeldada ehk kantseldada, manitseda, talitseda, korrale kutsuda (piits) või siis ohjata ehk juhtida (präänik). Loe lähemalt: Helju Vals: mis aitaks ohjeldada ohjamist? (Postimees, 12.07.2009)

Võrratud valitsejad

kairit — Sat, 16 Jan 2010 20:39:49 +0000

Väike arukusproov ehk IQ-test: mitu valitseja- või ametnikunimetust suudaksid Sina une pealt õigesti defineerida? (Allikas: ÕS 2006)

dekuurio – kümnemehelise ratsaväeüksuse juht Vana-Roomas

eupatriid – antiikaja Ateena ülik, aristokraat

jarl – Vana-Skandinaavia ülik

kaliif – islamimaa valitseja

khaan – mongoli ja turgi rahvaste valitseja

maharadža – India vürsti tiitel

mikaado – Jaapani keiser

mogul – mongoli feodaalriigi valitseja Indias

mursaa – tatari ülik

naabob – India aristokraadi tiitel

neegus – Etioopia keiser

nomarh – asehaldur Vana-Egiptuses

padišahh – Iraani monarh

paladiin – rüütel keskaja valitseja kaaskonnas

radža – India vürst

satraap – despootlik võõrvõimu esindaja

tetrarh – mingi maa-ala neljandiku või vasallriigi valitseja Rooma riigis

Keeletoimetuskoda

kairit — Sat, 22 Aug 2009 17:29:45 +0000

Konkurents tervistab ja ärgitab. Olime pea kaks aastat turul tegutsenud, kui äriregistris registreeriti meie senise domeeni- ja tegevusnimega pea üdini sarnase nimega äriühing, kes asus tegutsema meiega samas valdkonnas.

Algne pahameel (oleksid ju võinud omale ise nime valida, mitte teisi järele aimata) kanaliseerus peagi suuremat sorti tegevuslustiks.

Siinne ajaveeb ongi meie uutmoodi tegutsemise esimesi vilju. Kuna mõistlik inimene kahte korda sama reha otsa ei astu, ei saa me veel avalikustada oma uusi arendusplaane. Piisab, kui öelda, et siit kodulehelt leiate varsti õige huvitavat materjali lausa mitme rubriigi jagu!

Seejuures ei kavatse me olla kuivikfiloloogidest näpuga näitajad ega osatada keelevigu, millest meie igapäevaümbrus kubiseb. Nurisejaid jagub niigi. Soovime pakkuda mõnusat keelelist minemist, avarat arutelu, rohket materjali ja laiahaardelist analüüsi. Eeldused selleks on olemas – Tartu ülikooli haridus ning aastatepikkune töö heade kolleegide keskel eesti keele instituudis pole mööda külgi maha jooksnud.

Päriselt me keelekõrvakiilude jagamisest siiski ei pääse, kuna vohav keeleline ignorants lausa karjub nuhtluse järele. Esimene kõrvakiil, lajatatud 2006. aastal Maaülikooli ajalehes, on üleval menüüs “Toimetamine, tõlkimine, keel”. Enam soovime siiski keskenduda positiivsele ja kaunile.

FIE Kairit Henno
Keeletoimetajad.ee
arendusmeeskond