|
|
Mis asi on “korralik segadus”? “Korratu segadus” on ilmselt *tautoloogia nagu “vana rauk”. Aga “korralik segadus”? Imeline eesti keel, jube ilus ja tõsiselt naljakas.
* Tautoloogia – sama või lähedase tähendusega sõnade tarbetu kordus. Loogikas: ringdefinitsioon, mõiste seletamine selle enda kaudu.
Üpris eksootiline on eesti keel helindatult. Proovige hääldada emba-kumba pisut “aafrikapäraselt” ja lisage sellele aeglaselt ning r-i põristades ürgorg. Kas ei kõla toredasti, lausa loitsuna? Vokaali- ega konsonandikuhjatisi ma ei hakka siinkohal esitama, küllap teab igaüks ise nende kohta* häid näiteid tuua. Mõtlen neid kuu-uurija töö-öö, jüriöö**, vintsklema jmt. Tegelikult on põnev, kuidas muukeelne inimene tajub helindet eestit – tehke vahel proovi, hääldage sõnu ja paluge need kuulajatel üles kirjutada. Mis tähega märgib võõras näiteks meie õ-häälikut? Või kuidas tajub ja suudab korrata sõna veoauto? Tulemused pakuvad kindlasti mõtlemisainet.
* Õige kasutus on näide (millegi kohta), (millegi) näide, väär on tarvitada * näide (millestki). Õige on seega näide hea suhtumise kohta, hea suhtumise näide, väär *näide heast suhtumisest.
** Õige on väike algustäht nagu muudegi pühade ja tähtpäevade nimetustes: jõulud, jaanipäev, vabariigi aastapäev, jüriöö, madisepäev jmt. Väiketähega kirjutatakse ka aasta tegu, aasta ema, aasta sportlane.
Lolo.tv näitas täna animafilmi ”Karfageni seiklused”. See vist pidi olema “Kartaago”? Alles hiljuti osutasin, kuidas nende väidetavalt eestikeelses tekstis on kasutatud nimekujusid Gerkules, Griffin, Atlantiid pro Herakles, Greif, Atlantis. Milline … suurepärane … kvaliteet. Kui toimetajal napib teadmisi, võiks vähemalt tekste lugev näitleja protestima hakata. Lastest on kahju ning nende tulevastest ajalooõpetajatest.
Tallinnapostimees.ee (16.09.2012): “Täna öösel andis turvafirma G4S patrullekipaaž Tallinnas politseile üle joobeseisundis sõidukit juhtinud autojuhi.” Ma ei saa aru, milleks sohvrit süüdistada, kui tema sõiduk end nädalavahetusel tavalisest pisut vabamalt tahtis tunda. Lauset saaks parandada ühe sõna asukohta muutes. Tähendustel on tähtsust.
“See nastlik kuub on sulle täitsa paslik,” ütles Nastik Rästikule. Kui paljud veel teavad sõnade nastlik ja paslik tähendust? Eesti keele seletav sõnaraamat klaarib: nastlik – adj. van laiguline, lapiline (hrl. loomade kohta); paslik — adj. sünnis, sobiv; kõlblik. Tegelaskujud Nastik ja Rästik on muidugi kaitseliitlased Kevadtormil. Pole ju rästiku kuub sugugi laiguline, vaid puhta* kirju, ega ole ka nastik veel kõnelema õppinud.
* puhta on kõnekeelne, puha kirjakeelne kasutus. Fotod: internet.
 
Ka rüütliajastul oldi hädas liigse kehakaaluga, lausa väeosade kaupa: Kava.ee filmitutvustusest (TV3 “Taevane kuningriik”) 20.08.2012 loeme: “…eepiline seiklus tavalisest mehest (Orlando Bloom), kes leiab ennast paisatuna aastakümne pikkusesse* sõtta. Võõrana, võõral maal teenib ta sealset kuningat, langeb keelatud armastusse kuningannaga ja tõuseb rüütelkonda. Ta peab kaitsma Jeruusalemma inimesi ülekaaluliste vägede eest”.
* ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku, seega on õige “aastakümnepikkune”.
Saaremaa päevalehes Meie Maa (6. august 2012) pakub õpetaja Ramo Pener välja toreda sõna tähistama lasteaiaeelse põnni kodust haridust: pesaharidus. Tsiteerin: “Igal juhul paika, kuhu laps sünnib ja kuhu me lapse asetame, võime tinglikult nimetada pesaks ja selles pesas aset leidvaid nähtusi ning protsesse pesahariduseks”.
Lastetelevisioonis käib eesti ja vene laste keeleline lõimimine täistuuridel. Täna hommikul vaatasin Lolo TV-st animafilmi “Atlantise legend”, mida eesti lastele tutvustati kui “Legend Atlantiidist” (!). Tegelaskuju Griffin on eesti keeles ilmselt Greif. Seda, et Heraklesest on Lolo TV-s tehtud Herkules ja Arkaadiast Arkatski, ei tasu vist mainidagi.
Kuigi Postimehe veebiväljaanne saab kohmaka keelekasutuse pärast lugejatelt alatihti sarjata, üllatab ajaleht vahel* ka kauni sõnakasutusega. Minu tänased lemmikud on pealkiri Emakeeleõpetajad pärgavad Mari Tarandit ja ütlus lennuki maandumise kohta: Maandumine ise oli üllatavalt rauge.
Tänase Saarte Hääle esikülg aga hiilgab pesuehtsa huumoriga: vasakul pool suurt fotot on pealkiri Koome taas sõduritele jõuluks sokid, paremal pool pilti ilutseb pealkiri Üksik sokk otsib Sutus peremeest. (Juttu tehakse hüljatud sokukesest.)
* Sõnaseletus: vahel – mõnikord, vahest – ehk, võib-olla.
Peep Nemvaltsi ettepanekul (Sirp, 20.01.2006) võiks võõrsõna poster asemel kasutada stendiettekande tähenduses sõna vaatmik. ÕS 2006 selgitab: vaatmik on ettekanne, mis esitatakse alusele välja panduna; sõna vaatmik tuleks eelistada sõnadele poster ja stendiettekanne. Seega: Konverentsile ootame ka vaatmikke. Sõna poster käändub kahel viisil: om. posteri või postri, os. posterit või postrit; vaatmik käändub nagu õnnelik.
Peale selle: konverentsidele ei oodata pabereid (ingl. Paper), vaid ikka ettekandeid, kirjutisi!
|
Hoiatus Ajaveebi tekstid ja fotod on autoriõigusega kaitstud materjal. Neid võib ilma autoriga kooskõlastamata kasutada ainult isiklikul ja õppeotstarbel. Kontakt: kairit[ät]keeletoimetajad.ee, www.keeletoimetajad.ee.
|
