jaanuar 2010
E T K N R L P
« aug   veebr »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Keeletoimetaja teeb inimkatseid

Ma tegin täna inimkatseid. Katseisikud (n = 3; naised, keskmine vanus 25, keskmine jalanumber 40, keskmine vööümbermõõt 1,5 m) osalesid vabatahtlikult ja uurimine korraldati eetikakomitee loal.

Katsete sihiks oli kontrollida ühe eestikeelse sõna õigekirjutuse tundmist. Esimesena astusin tulle ma ise. Pakkusin varianti sarž. Leidsin ÕSist vaste ‘riidesort’. Kuna kangaliiki mõeldud ei olnud, pigem üht teatavat kunsti pisivormi, jäin jahmunult sõnaraamatut silmitsema. Teine katseisik, kolleeg, filoloog. Pakkus sarž, sarz ja sars. Ei läinud täppi. Hõissa!, ma pole ainuke lombak lingvist — ka kurikuulus kopsutõbi* ei mõlkunud meil mõtteis. Kolmas katseisik. Pakkus, et neli tähte :)

Õiget vormi šarž (‘karikatuurne, liialdatud kujutis’) ei suutnud meist keegi esimese hooga paberile panna. Ka ei tulnud ükski meist rahuldavalt toime selle sõna ortoeepiaga (‘õigehääldus’).

Kokkuvõttes tõestas uuring, et ÕSis on asju. Kolm katsejänest** – tagasi kooli, marss!

* Tõbede rühmasid märgitakse erialakeeles sõnaga haigus (nt südame-veresoonkonna haigused, kopsuhaigused). Üksikut tõbe ennast tähistatakse sõnaga tõbi, nt kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi. SARS – ingl Severe Acute Respiratory Syndrome (äge respiratoorne sündroom, koroonaviiruspneumoonia’).  

** Katsejänes! Tooringlise tõlkeis, eriti filmide subtiitreis kohtab ka kujul merisiga (sic!). See ei sobi.

Kommentaarid on suletud.