aprill 2024
E T K N R L P
« okt    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Saab ka ilusti öelda

Postimehe äriportaal www.e24.ee (1.11.2010) üllatas meeldiva sõnastusega: “Ametiühingute liikmete arv on Eestis viimastel aastatel järjekindlalt kahanenud. Vähenemine on toimunud sõltumata sellest, kas majandus parajasti õitseb või kiratseb.”

Olgu selle ”vähenemine on toimunud” lauseosaga nii nagu on, aga minu kõrvu igatahes paitas leid ”majandus õitseb või kiratseb”. Ega peagi ju kogu aeg “tõusma” või “langema”, [...]

Saksa õpetaja: Kevin ei ole nimi, vaid diagnoos

PM Online (24.08.2010) kirjeldab Saksamaal tehtud uurimust, millest selgus, et teatud eesnimedega õpilaste suhtes valitseb koolides eelarvamus, mistõttu neid kiputakse hindama teistest rangemalt. Nii saavad koolis kehvemaid hindeid poisid, kelle eesnimeks on Kevin, samas kui nimesid Alexander, Maximilian, Simon, Lukas või Jakob kandvaid õpilasi peetakse usaldusväärsemateks ja hinnatakse leebemalt. Tüdrukute puhul nii märgatavat vahetegemist ei [...]

President kuulutas välja sõnaloomevõistluse

Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil kuulutas president välja uute sõnade loomise võistluse Sõnaus. Sõnaloomevõistlust korraldab eesti keele instituut koostöös presidendi kantseleiga. Vasteid otsitakse järgmistele mõistetele: poliitika, kolmas sektor, PPP (public-private partnership), infrastruktuur, direktiiv, humanitaarabi, sustainable, avalik-õiguslik, mainstreaming, actor /player, othering. Vaata lähemalt www.sonavoistlus.ee.

Mis on Eesti lehmade nimed?

Ajaleht Saarte Hääl (11. august 2010, nr 69) juhib tähelepanu jõudluskontrolli keskuse avaldatud statistikale Eesti lehmade nimede kohta. Selgub, et sagedamad* lehmanimed on Mustik, Täpi, Kirjak ja Mooni. Saarte Hääle sõnul ei ole kombeks panna lehmadele inimeste nimesid. Jõudluskontrolli keskuse kodulehelt leiame nende nimede loendi, mida on pandud vähemalt kümnele loomale. Lehmadele valivad nime enamasti [...]

Saaremaa kohanimed veebis

Eesti keele instituudi vanemteaduri, tänavu oma 60. sünnipäeva tähistava kohanimeuurija Marja Kallasmaa kaks mahukat kohanimeuurimust on nüüd veebis igale huvilisele kättesaadavad.

Doktoritöö osana kaitstud “Saaremaa kohanimed I” (1996) leiate siit.

Viimaste aastate uurimistööd kokku võttev “Hiiumaa kohanimed” (2010) on siin.

Marja Kallasmaa elulugu Eesti Teadusinfosüsteemis.

Asumiselts, ilus sõna

Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre tänasest artiklist “Kodanikuühiskonna mõttest” noppisin kena sõna küla-, linnaosaseltside jmt ühenduste kohta: asumiseltsid.

Kohalik olla näikse olevat popp, Tartu Postimehe sõnul astus põline mulk president Ilves Supilinna seltsi liikmeks. Samast suundumusest loeme vene uue põlvkonna romaanikirjaniku Dmitri Bõkovi äsja eesti keeles ilmunud teosest “Mahakantud”:

“Kas te olete märganud, kuidas praegu on moes [...]

Kuidas õppida ütlema “EI!”

Vahel kohtad igapäevasuhtluses vahvaid ütlemisi ja keelelisi pärle, mida ei saa kohe jagamata jätta. Näiteks õpetus selle kohta, kuidas öelda “Ei!”: “Ütle “EI!” ja küsi, kumba tähte ta nendest ei tunne!” Või siis: “Laku panni, laulurästas!”

Tore sõna on ka tiinusdementsus. Ilmselt kannatan isegi selle all, kui julgen siia riputada kaks Eesti uusima feminiinfolkloori näidet [...]

Appi – algharidusega ametnikud!

Auväärt Ametnik lõpetas kunagi nõukogude ajal Kooli. Ta sai Küpsustunnistuse. Talle oli õpetatud, et asutusenimetuses Naabri Lehma Lellepoja nimeline Tagumikutundide Tegemise Büroo tuleb pea kõik Sõnad kirjutada Suure Algustähega.

Ühel päeval sai Ametnik Ülemuselt Kirja ülesandega koostada Tekst. Igaks juhuks saatis Ametnik Teksti Keeletoimetajale ülevaatuseks. Tartu suurkooli XXI sajandil lõpetanud toimetajanaksik muidugi loopis kõik liigsed [...]

Mustlased on nüüd romad?!

PM Online’i tänaste (17. märtsi) lugude seas hämmastas mind üks uus sõna, mille sarnast olen varem kuulnud vaid Soomes. Sealsed mustlased nimelt lasevad ennast kutsuda romaniteks. Nüüd näib sõna roma olevat introdutseeritud ka eesti keelde. PM Online põhjendab: “Roma” on mustlaste enesenimetus. Nii soovitavad mustlasi nimetada ka rahvusvähemuste eksperdid. Kui nii, siis olgu peale, minul [...]

Maa-pere sõnade õigekeelsus

Sõna maa kuulub eesti keele sagedamini tarvitatavate sõnade hulka. Päris tihti tuleb mõelda selle üle, kuidas neid maa-pere vorme täpselt kirjutada, kas kokku või lahku ja kas suure või väikese algustähega. Annan siinkohal ÕS 2006 põhjal mõned soovitused.

Sidekriipsuga: maast-ilmast, Maa-väline (~maaväline).

Kokku: maaväline (~Maa-väline), maatasa, maadvõttev, ülemeremaa, eikellegimaa.

Lahku: maast madalast, maa põhja, maad [...]