keeletoimetajad.ee « Keeletoimetuskoda

Lolo TV – lausloll nimekasutus lastekanalis

Lolo.tv näitas täna animafilmi ”Karfageni seiklused”. See vist pidi olema “Kartaago”? Alles hiljuti osutasin, kuidas nende väidetavalt eestikeelses tekstis on kasutatud nimekujusid Gerkules, Griffin, Atlantiid pro Herakles, Greif, Atlantis. Milline … suurepärane … kvaliteet. Kui toimetajal napib teadmisi, võiks vähemalt tekste lugev näitleja protestima hakata. Lastest on kahju ning nende tulevastest ajalooõpetajatest.

Viin liiga odav: meil on autodki lakku täis

Tallinnapostimees.ee (16.09.2012): “Täna öösel andis turvafirma G4S patrullekipaaž Tallinnas politseile üle joobeseisundis sõidukit juhtinud autojuhi.” Ma ei saa aru, milleks sohvrit süüdistada, kui tema sõiduk end nädalavahetusel tavalisest pisut vabamalt tahtis tunda. Lauset saaks parandada ühe sõna asukohta muutes. Tähendustel on tähtsust.

Nastlik ja paslik

“See nastlik kuub on sulle täitsa paslik,” ütles Nastik Rästikule. Kui paljud veel teavad sõnade nastlik ja paslik tähendust? Eesti keele seletav sõnaraamat klaarib: nastlik – adj. van laiguline, lapiline (hrl. loomade kohta); paslik — adj. sünnis, sobiv; kõlblik. Tegelaskujud Nastik ja Rästik on muidugi kaitseliitlased Kevadtormil. Pole ju rästiku kuub sugugi laiguline, vaid puhta* [...]

Rüütlid võitlesid ülekaaluliste vägedega (Kava.ee)

Ka rüütliajastul oldi hädas liigse kehakaaluga, lausa väeosade kaupa: Kava.ee filmitutvustusest (TV3 “Taevane kuningriik”) 20.08.2012 loeme: “…eepiline seiklus tavalisest mehest (Orlando Bloom), kes leiab ennast paisatuna aastakümne pikkusesse* sõtta. Võõrana, võõral maal teenib ta sealset kuningat, langeb keelatud armastusse kuningannaga ja tõuseb rüütelkonda. Ta peab kaitsma Jeruusalemma inimesi ülekaaluliste vägede eest”.

* ne- ja line-omadussõna [...]

Vaatmik, mitte poster

Peep Nemvaltsi ettepanekul (Sirp, 20.01.2006) võiks võõrsõna poster asemel kasutada stendiettekande tähenduses sõna vaatmik. ÕS 2006 selgitab: vaatmik on ettekanne, mis esitatakse alusele välja panduna; sõna vaatmik tuleks eelistada sõnadele poster ja stendiettekanne. Seega: Konverentsile ootame ka vaatmikke. Sõna poster käändub kahel viisil: om. posteri või postri, os. posterit või postrit; vaatmik käändub nagu õnnelik. [...]

Saab ka ilusti öelda

Postimehe äriportaal www.e24.ee (1.11.2010) üllatas meeldiva sõnastusega: “Ametiühingute liikmete arv on Eestis viimastel aastatel järjekindlalt kahanenud. Vähenemine on toimunud sõltumata sellest, kas majandus parajasti õitseb või kiratseb.”

Olgu selle ”vähenemine on toimunud” lauseosaga nii nagu on, aga minu kõrvu igatahes paitas leid ”majandus õitseb või kiratseb”. Ega peagi ju kogu aeg “tõusma” või “langema”, [...]

Saksa õpetaja: Kevin ei ole nimi, vaid diagnoos

PM Online (24.08.2010) kirjeldab Saksamaal tehtud uurimust, millest selgus, et teatud eesnimedega õpilaste suhtes valitseb koolides eelarvamus, mistõttu neid kiputakse hindama teistest rangemalt. Nii saavad koolis kehvemaid hindeid poisid, kelle eesnimeks on Kevin, samas kui nimesid Alexander, Maximilian, Simon, Lukas või Jakob kandvaid õpilasi peetakse usaldusväärsemateks ja hinnatakse leebemalt. Tüdrukute puhul nii märgatavat vahetegemist ei [...]

President kuulutas välja sõnaloomevõistluse

Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil kuulutas president välja uute sõnade loomise võistluse Sõnaus. Sõnaloomevõistlust korraldab eesti keele instituut koostöös presidendi kantseleiga. Vasteid otsitakse järgmistele mõistetele: poliitika, kolmas sektor, PPP (public-private partnership), infrastruktuur, direktiiv, humanitaarabi, sustainable, avalik-õiguslik, mainstreaming, actor /player, othering. Vaata lähemalt www.sonavoistlus.ee.

Mis on Eesti lehmade nimed?

Ajaleht Saarte Hääl (11. august 2010, nr 69) juhib tähelepanu jõudluskontrolli keskuse avaldatud statistikale Eesti lehmade nimede kohta. Selgub, et sagedamad* lehmanimed on Mustik, Täpi, Kirjak ja Mooni. Saarte Hääle sõnul ei ole kombeks panna lehmadele inimeste nimesid. Jõudluskontrolli keskuse kodulehelt leiame nende nimede loendi, mida on pandud vähemalt kümnele loomale. Lehmadele valivad nime enamasti [...]

Saaremaa kohanimed veebis

Eesti keele instituudi vanemteaduri, tänavu oma 60. sünnipäeva tähistava kohanimeuurija Marja Kallasmaa kaks mahukat kohanimeuurimust on nüüd veebis igale huvilisele kättesaadavad.

Doktoritöö osana kaitstud “Saaremaa kohanimed I” (1996) leiate siit.

Viimaste aastate uurimistööd kokku võttev “Hiiumaa kohanimed” (2010) on siin.

Marja Kallasmaa elulugu Eesti Teadusinfosüsteemis.

Lehed

Rubriigid

Viited

Meta