juuli 2022
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Maa-pere sõnade õigekeelsus

Sõna maa kuulub eesti keele sagedamini tarvitatavate sõnade hulka. Päris tihti tuleb mõelda selle üle, kuidas neid maa-pere vorme täpselt kirjutada, kas kokku või lahku ja kas suure või väikese algustähega. Annan siinkohal ÕS 2006 põhjal mõned soovitused.

Sidekriipsuga: maast-ilmast, Maa-väline (~maaväline).

Kokku: maaväline (~Maa-väline), maatasa, maadvõttev, ülemeremaa, eikellegimaa.

Lahku: maast madalast, maa põhja, maad ligi, maad pidi.

Suure tähega: Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm.

Väikese tähega: tuhande järve maa, tõusva päikese maa, püha maa, külmale maale, hommikumaa (~idamaa), õhtumaa (~läänemaa). 

Sõnasoovitus: maadjas (= maad ligi hoidev), nt maadjad männid.

Eesti keele väljendusrikkusest

Sportlane ebaõnnestus (?). Eesti keeli öelduna äpardus tal võistlus, tema võistlus ei läinud korda, katse nurjus, sooritus läks täitsa metsa või puhta puusse, lausa purki, pekki, nässu, täiesti nihu, luhtus. Atleet kukkus ühesõnaga läbi. Sellega lendas olümpiapilet vastu taevast.

*** 

Ajakirjandustekste lugedes tundub mulle, et eestlase sõnavara kipub viimasel ajal ahenema. Kombeks on tarvitada piiratud hulka põhisõnavarasse kuuluvaid sõnu (vaatama vs. piidlema, silmitsema, jõllitama jmt), nende vähegi nüansirikkamad, täpsemad, haruldasemad vasted aga vaikitakse maha või tekitavad lugejas siirast imestust.

Emakeele väljendusrikkust ei tasu üle parda heita! Julgustan taunima tarbekeele tuimust ning söakalt kasutama kirjumat keelt. Muidu läheb kogu lugemisele kuluv aeg lihtsalt vett vedama.

Suur nimejaht Eestimaal on alanud

Keeletoimetajad.ee ja Jux.ee korraldatav SUUR NIMEJAHT Eestimaal on alanud! Kutsume teid kuni mihklipäevani* pildistama silte või viitasid põnevate Eesti kohanimedega, nagu näiteks Kükita, Litsmetsa, Kanahaua sulglohk jmt. Võistlustöödest koostatakse veebigalerii ja välja on pandud toekad rahalised auhinnad. Lähem teave siit.

* 29. september. Pühade ja tähtpäevade nimetused kirjutatakse väikese algustähega, nt jõulud, uusaasta, vabariigi aastapäev, jüripäev, karjalaskepäev, maarjapäev, hingedepäev, mardipäev, kadripäev jne.

Indiviid, üksikisik .. Ütsik!

IndiviidÜksikisik… Tüütu! Üpris pikad, igavad ja liiga sagedad sõnad pea igas ette juhtuvas tekstis. Vahel kohtab koguni vormi üksikindiviid, mida tasuks tautoloogia* tõttu** vältida.

Teen ettepaneku hakata tähenduses ‘indiviid, üksikisik’ kasutama sõna ütsik. Võtame kirjakeelde kena lõunaeestilise tüve, milles leiduv t loob seose sõnas indiviid kõlava d-elemendiga – nii pole esiotsa päris harjumatu. Kokku saamegi: ütsik. Hea lühike ja päris oma. 

 On ju igal ütsikul õigus oma arvamusele.

* Tautoloogia – sama või lähedase tähendusega sõnade tarbetu kordamine, nt vana rauk.

** millegi tõttu – halvast tingituna, halva ajel; tänu millelegi – heast tingituna, hea ajel (“Bussi hilinemise tõttu jäin ma tööle hiljaks”, “Tänu vanaema tehtud pannkookidele jäime seekord metsas ellu”).

ÕSis on asju: malnidus

Lähenevale küünlakuule ja vabariigi aastapäevale mõeldes pakume seltskonnakroonikate pealkirjaseppadele välja lööva lugejaliimitsa: “Vabariigi aastapäeva pidu kaunistasid daamid oma sulnidusega ning president oma malnidusega”. Konkureerivale väljaandele pakume ”Daamide sulnidus ja presidendi malnidus tõukas masurahva mõurama”. Siis on lambad söönud ja ;) hundid terved.

ÕS 2006:

malnis – juuresolev (“olen nähtamatult malnis kõikjal”); malnitsema – juures olema; malnidus – juuresolek, juuresolu (“kuningas austab pidu oma malnidusega”); sulnis – magus-armas, veetlev, meeldiv; liimits – liimipulk; masu – majandussurutis.

Õigekeelsus: ohjama ja ohjeldama

Saagu see selgeks: Helju Valsi suurepärane sõnasakutus juhib tähelepanu sõnade ohjama ja ohjeldama kasutusele: “…ohjama tähendab ohjadest juhtima (“Nõõ!”) ja ohjeldama, vastupidi, on ohjes hoidma (“Ptruu!”)”. Ulakaid lapsi saab Valsi sõnul seega ohjeldada ehk kantseldada, manitseda, talitseda, korrale kutsuda (piits) või siis ohjata ehk juhtida (präänik). Loe lähemalt: Helju Vals: mis aitaks ohjeldada ohjamist? (Postimees, 12.07.2009)

Võrratud valitsejad

Väike arukusproov ehk IQ-test: mitu valitseja- või ametnikunimetust suudaksid Sina une pealt õigesti defineerida? (Allikas: ÕS 2006)

dekuurio – kümnemehelise ratsaväeüksuse juht Vana-Roomas

eupatriid – antiikaja Ateena ülik, aristokraat

jarl – Vana-Skandinaavia ülik

kaliif – islamimaa valitseja

khaan – mongoli ja turgi rahvaste valitseja

maharadža – India vürsti tiitel

mikaado – Jaapani keiser

mogul – mongoli feodaalriigi valitseja Indias

mursaa – tatari ülik

naabob – India aristokraadi tiitel

neegus – Etioopia keiser

nomarh – asehaldur Vana-Egiptuses

padišahh – Iraani monarh

paladiin – rüütel keskaja valitseja kaaskonnas

radža – India vürst

satraap – despootlik võõrvõimu esindaja

tetrarh – mingi maa-ala neljandiku või vasallriigi valitseja Rooma riigis

Naudi napib!

Palgatöö on tore tegevus, kui on palka või tööd või lausa mõlemat korraga. Töötasu kohta räägitakse, et ametnikel olevat tasu, ent tööd mitte, töölistel seevastu jaguvat tööd, ent tasu mitte. Selle liigituse järgi tuleb mul end tööliseks pidada: vahel saab tasu ja vahel leidub tööd, aga tavaliselt kipub esimest nappima ning teist kuhjuma.

Aasta algus toob teadagi kaasa päästvad palgaläbirääkimised. Saatuslikust hetkest annab märku ülemuse norssis olek ja punetav pale.   

Lähen niisiis palgalisa õngitsema. Vastuseks saan toriseva: “Kas sa muust rääkida ei oskagi kui rahast?!” Mina vastu: “Ikka oskan. Ei ole probleemi. Naudi napib! Ja hüüt pole ollagi!”

ÕS:

naud, naudi, naudi – raha, varandus, nodi

hüüs, hüüe, hüüt – varandus, rikkus

ÕSis on asju: nunatak

“Milline võrratu nunatak!” õhkas gröönlane kaljurünkal kajakaid imetledes.

Vt ÕS, sub nunatak. Täiesti eestikeelne sõna, ei nõua isegi kursiivi.

ÕSis on asju: mh ja mh-mh

Õssist leiab üht-teist igale maitsele. Pedandile paiteoks on seal normitud järgmist:

mh, mhh – väljendab küsimust või rahulolematust;

mh-mh – väljendab jaatust;

mkm – väljendab eitust. 

Mhh?” ütlen ma. Hämmastav :)