sõnaraamat « Keeletoimetuskoda

Nastlik ja paslik

“See nastlik kuub on sulle täitsa paslik,” ütles Nastik Rästikule. Kui paljud veel teavad sõnade nastlik ja paslik tähendust? Eesti keele seletav sõnaraamat klaarib: nastlik – adj. van laiguline, lapiline (hrl. loomade kohta); paslik — adj. sünnis, sobiv; kõlblik. Tegelaskujud Nastik ja Rästik on muidugi kaitseliitlased Kevadtormil. Pole ju rästiku kuub sugugi laiguline, vaid puhta* [...]

Mustlased on nüüd romad?!

PM Online’i tänaste (17. märtsi) lugude seas hämmastas mind üks uus sõna, mille sarnast olen varem kuulnud vaid Soomes. Sealsed mustlased nimelt lasevad ennast kutsuda romaniteks. Nüüd näib sõna roma olevat introdutseeritud ka eesti keelde. PM Online põhjendab: “Roma” on mustlaste enesenimetus. Nii soovitavad mustlasi nimetada ka rahvusvähemuste eksperdid. Kui nii, siis olgu peale, minul [...]

Maa-pere sõnade õigekeelsus

Sõna maa kuulub eesti keele sagedamini tarvitatavate sõnade hulka. Päris tihti tuleb mõelda selle üle, kuidas neid maa-pere vorme täpselt kirjutada, kas kokku või lahku ja kas suure või väikese algustähega. Annan siinkohal ÕS 2006 põhjal mõned soovitused.

Sidekriipsuga: maast-ilmast, Maa-väline (~maaväline).

Kokku: maaväline (~Maa-väline), maatasa, maadvõttev, ülemeremaa, eikellegimaa.

Lahku: maast madalast, maa põhja, maad [...]

Eesti keele väljendusrikkusest

Sportlane ebaõnnestus (?). Eesti keeli öelduna äpardus tal võistlus, tema võistlus ei läinud korda, katse nurjus, sooritus läks täitsa metsa või puhta puusse, lausa purki, pekki, nässu, täiesti nihu, luhtus. Atleet kukkus ühesõnaga läbi. Sellega lendas olümpiapilet vastu taevast.

***

Ajakirjandustekste lugedes tundub mulle, et eestlase sõnavara kipub viimasel ajal ahenema. Kombeks [...]

ÕSis on asju: malnidus

Lähenevale küünlakuule ja vabariigi aastapäevale mõeldes pakume seltskonnakroonikate pealkirjaseppadele välja lööva lugejaliimitsa: “Vabariigi aastapäeva pidu kaunistasid daamid oma sulnidusega ning president oma malnidusega”. Konkureerivale väljaandele pakume ”Daamide sulnidus ja presidendi malnidus tõukas masurahva mõurama”. Siis on lambad söönud ja ;) hundid terved.

ÕS 2006:

malnis – juuresolev (“olen nähtamatult malnis kõikjal”); malnitsema – juures olema; [...]

Õigekeelsus: ohjama ja ohjeldama

Saagu see selgeks: Helju Valsi suurepärane sõnasakutus juhib tähelepanu sõnade ohjama ja ohjeldama kasutusele: “…ohjama tähendab ohjadest juhtima (“Nõõ!”) ja ohjeldama, vastupidi, on ohjes hoidma (“Ptruu!”)”. Ulakaid lapsi saab Valsi sõnul seega ohjeldada ehk kantseldada, manitseda, talitseda, korrale kutsuda (piits) või siis ohjata ehk juhtida (präänik). Loe lähemalt: Helju Vals: mis aitaks ohjeldada ohjamist? (Postimees, [...]

Võrratud valitsejad

Väike arukusproov ehk IQ-test: mitu valitseja- või ametnikunimetust suudaksid Sina une pealt õigesti defineerida? (Allikas: ÕS 2006)

dekuurio – kümnemehelise ratsaväeüksuse juht Vana-Roomas

eupatriid – antiikaja Ateena ülik, aristokraat

jarl – Vana-Skandinaavia ülik

kaliif – islamimaa valitseja

khaan – mongoli ja turgi rahvaste valitseja

maharadža – India vürsti tiitel

mikaado – Jaapani keiser

mogul – [...]

ÕSis on asju: nunatak

“Milline võrratu nunatak!” õhkas gröönlane kaljurünkal kajakaid imetledes.

Vt ÕS, sub nunatak. Täiesti eestikeelne sõna, ei nõua isegi kursiivi.

ÕSis on asju: mh ja mh-mh

Õssist leiab üht-teist igale maitsele. Pedandile paiteoks on seal normitud järgmist:

mh, mhh – väljendab küsimust või rahulolematust;

mh-mh – väljendab jaatust;

mkm – väljendab eitust.

“Mhh?” ütlen ma. Hämmastav :)

Keeletoimetaja teeb inimkatseid

Ma tegin täna inimkatseid. Katseisikud (n = 3; naised, keskmine vanus 25, keskmine jalanumber 40, keskmine vööümbermõõt 1,5 m) osalesid vabatahtlikult ja uurimine korraldati eetikakomitee loal.

Katsete sihiks oli kontrollida ühe eestikeelse sõna õigekirjutuse tundmist. Esimesena astusin tulle ma ise. Pakkusin varianti sarž. Leidsin ÕSist vaste ‘riidesort’. Kuna kangaliiki mõeldud ei olnud, pigem üht teatavat [...]

Lehed

Rubriigid

Viited

Meta