|
|
Kuigi Postimehe veebiväljaanne saab kohmaka keelekasutuse pärast lugejatelt alatihti sarjata, üllatab ajaleht vahel* ka kauni sõnakasutusega. Minu tänased lemmikud on pealkiri Emakeeleõpetajad pärgavad Mari Tarandit ja ütlus lennuki maandumise kohta: Maandumine ise oli üllatavalt rauge.
Tänase Saarte Hääle esikülg aga hiilgab pesuehtsa huumoriga: vasakul pool suurt fotot on pealkiri Koome taas sõduritele jõuluks sokid, paremal pool pilti ilutseb pealkiri Üksik sokk otsib Sutus peremeest. (Juttu tehakse hüljatud sokukesest.)
* Sõnaseletus: vahel – mõnikord, vahest – ehk, võib-olla.
Peep Nemvaltsi ettepanekul (Sirp, 20.01.2006) võiks võõrsõna poster asemel kasutada stendiettekande tähenduses sõna vaatmik. ÕS 2006 selgitab: vaatmik on ettekanne, mis esitatakse alusele välja panduna; sõna vaatmik tuleks eelistada sõnadele poster ja stendiettekanne. Seega: Konverentsile ootame ka vaatmikke. Sõna poster käändub kahel viisil: om. posteri või postri, os. posterit või postrit; vaatmik käändub nagu õnnelik.
Peale selle: konverentsidele ei oodata pabereid (ingl. Paper), vaid ikka ettekandeid, kirjutisi!
Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna doktorant Liina Paales kirjutab teadusportaalis Novaator viipenimedest. Kas teie näieks teate, kes on Arnold Auraha? Aga Tutthabe? Või Puhmaskulm? Osutatud artiklist leiab vastused.
Postimehe äriportaal www.e24.ee (1.11.2010) üllatas meeldiva sõnastusega: “Ametiühingute liikmete arv on Eestis viimastel aastatel järjekindlalt kahanenud. Vähenemine on toimunud sõltumata sellest, kas majandus parajasti õitseb või kiratseb.”
Olgu selle ”vähenemine on toimunud” lauseosaga nii nagu on, aga minu kõrvu igatahes paitas leid ”majandus õitseb või kiratseb”. Ega peagi ju kogu aeg “tõusma” või “langema”, “kasvama” või “kahanema”, võib tõepoolest “õitseda” ja “kiratseda”. Aitäh kirjutajale meeldetuletuse eest, et ka ilusti saab öelda.
PM Online (24.08.2010) kirjeldab Saksamaal tehtud uurimust, millest selgus, et teatud eesnimedega õpilaste suhtes valitseb koolides eelarvamus, mistõttu neid kiputakse hindama teistest rangemalt. Nii saavad koolis kehvemaid hindeid poisid, kelle eesnimeks on Kevin, samas kui nimesid Alexander, Maximilian, Simon, Lukas või Jakob kandvaid õpilasi peetakse usaldusväärsemateks ja hinnatakse leebemalt. Tüdrukute puhul nii märgatavat vahetegemist ei täheldatud. Loe lähemalt siit.
Samalaadseid uurimusi on tehtud mujalgi maailmas. USA teadlased näiteks selgitasid küsitluse teel välja kõige seksikamaks peetava naisenime: Susan.
Rahvastikuregistri andmetel kannab Eestis nime Kevin 1787 isikut, Susaneid on 43 ja Susannasid 212. Võrdluseks: Kaleveid on 2845.
Nimede statistika päringuid saab esitada riigiportaalis Eesti.ee.
***
Pipart keele peale, Postimees! Artiklit lugenuna ei saa osatamata jätta PM Online’i küündimatut keelekasutust: läbiviidud uuringust pro tehtud, korraldatud uuringust (vt ÕS, läbi viima), Oldenburgi Ülikooli poolt tehtud uurimus pro Oldenburgi ülikooli tehtud uurimus (vt ÕS, pool), tembeldatakse õpetajate poolt pro õpetajad tembeldavad, positiivse kuvandiga tüdrukute nimed pro positiivse kuvandiga tüdrukunimed (kas tüdrukud on positiivse kuvandiga või ikkagi nende nimed?), professori Astrid Kaiseri pro professor Astrid Kaiseri, jne. Hiljuti võis Postimehest lugeda, et Leonhard Lapini varastatud maalid leiti üles. (Ise varastas endalt?) Õnneks parandati see kiiresti kujule Leonhard Lapinilt varastatud maalid.
Pärast PM Online’ist loetud pealkirja “Kümme fakti peeretamise kohta” sai mu mõõt lõplikult täis ja otsustasin seda lehte jälgimast loobuda kerglase sisu tõttu (kuhu on jäänud kvaliteetleht Postimees?). Puhtast harjumusest jätkasin Postimehe veebi klikkimist. Nüüd näikse, et oma keeletaju rikkumatuse huvides oleks mõistlik selle (kahjuks!) risuleheks moondunud kvaliteetlehe lugejate hulgast hoolimata* kahekümneaastasest lugemisharjumusest lahkuda. Igatahes tellisin juba kodumaakonna ajalehe ega ole veel pidanud pettuma.
* Hoolimata sellest on soovitatavam kui vaatamata sellele. Vt ÕS.
Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil kuulutas president välja uute sõnade loomise võistluse Sõnaus. Sõnaloomevõistlust korraldab eesti keele instituut koostöös presidendi kantseleiga. Vasteid otsitakse järgmistele mõistetele: poliitika, kolmas sektor, PPP (public-private partnership), infrastruktuur, direktiiv, humanitaarabi, sustainable, avalik-õiguslik, mainstreaming, actor /player, othering. Vaata lähemalt www.sonavoistlus.ee.
Ajaleht Saarte Hääl (11. august 2010, nr 69) juhib tähelepanu jõudluskontrolli keskuse avaldatud statistikale Eesti lehmade nimede kohta. Selgub, et sagedamad* lehmanimed on Mustik, Täpi, Kirjak ja Mooni. Saarte Hääle sõnul ei ole kombeks panna lehmadele inimeste nimesid. Jõudluskontrolli keskuse kodulehelt leiame nende nimede loendi, mida on pandud vähemalt kümnele loomale. Lehmadele valivad nime enamasti laudatöölised. Seejuures on abiks vasikanimede soovitusnimestik, mille leiab samuti jõudluskontrolli keskuse kodulehelt.
Eesti lehmanimede esikümme:
Mustik (3794 loomal), Täpi (3667), Kirjak (3465), Mooni (3380), Maasik (2502), Tähik (2295), Kulla (2123), Mirdi (1979), Roosi (1966), Musti (1882).
* Siin kontekstis on õige sage: sageda, mitte *sagedane: sagedase.
Eesti keele instituudi vanemteaduri, tänavu oma 60. sünnipäeva tähistava kohanimeuurija Marja Kallasmaa kaks mahukat kohanimeuurimust on nüüd veebis igale huvilisele kättesaadavad.
Doktoritöö osana kaitstud “Saaremaa kohanimed I” (1996) leiate siit.
Viimaste aastate uurimistööd kokku võttev “Hiiumaa kohanimed” (2010) on siin.
Marja Kallasmaa elulugu Eesti Teadusinfosüsteemis.
Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre tänasest artiklist “Kodanikuühiskonna mõttest” noppisin kena sõna küla-, linnaosaseltside jmt ühenduste kohta: asumiseltsid.
Kohalik olla näikse olevat popp, Tartu Postimehe sõnul astus põline mulk president Ilves Supilinna seltsi liikmeks. Samast suundumusest loeme vene uue põlvkonna romaanikirjaniku Dmitri Bõkovi äsja eesti keeles ilmunud teosest “Mahakantud”:
“Kas te olete märganud, kuidas praegu on moes klassikaaslased?”
“Täpselt!” sekkus mustade sirgete juustega kahvatu tüdruk. “See on nagu mingi epideemia. Kõik otsivad klassikaaslasi. Mulle maksa ükskõik kui palju – ma ei lähe iial neid molusid vahtima. Aga nemad tuhnivad vabatahtlikult.”
“Ja omakandimehi,” lisas umbes kahekümneaastane vaikne prillipapa, pikk ja verevaene. “Kõik on nagu peast segi. Neil, kes on Groznõist ja Pripjatist, on kaks sellist ühendust – vaata ning imesta. Kah saavad kõik kokku. Linnu ei ole enam ammu, siis nad taastavad virtuaalselt, kes kust tänavalt on. Hiljuti leiti Groznõist kaks tükki, nii vihkasid teineteist, kogu kooliaja kaklesid. Aga nüüd on nagu sukk ja saabas.”
Raamatu tõlkis Toomas Kall, kirjastas MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista / Eesti Kirjanduse Selts. Esitlus on Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoes 7. mail kell 17. Intervjuu Dmitri Bõkoviga.
Vahel kohtad igapäevasuhtluses vahvaid ütlemisi ja keelelisi pärle, mida ei saa kohe jagamata jätta. Näiteks õpetus selle kohta, kuidas öelda “Ei!”: “Ütle “EI!” ja küsi, kumba tähte ta nendest ei tunne!” Või siis: “Laku panni, laulurästas!”
Tore sõna on ka tiinusdementsus. Ilmselt kannatan isegi selle all, kui julgen siia riputada kaks Eesti uusima feminiinfolkloori näidet ehk siis ”vastseid vanasõnu” meeste kohta. Aga olgu, siin need on, korjatud Perekooli foorumist:
Vilets mees on nagu auk seinas: küta, palju tahad, aga tuba soojaks ei saa
Kas saja grammi vorsti pärast tasub tervet siga ülal pidada?!
Vabandust, mehed, kelle kohta need ei käi, aga minu arust terased tähelepanekud hiljutiste tuliste arutelude valguses rongaisade nimede avalikustamise, üksikemade rohkuse ja oomegameeste teemal.
|
Hoiatus Ajaveebi tekstid ja fotod on autoriõigusega kaitstud materjal. Neid võib ilma autoriga kooskõlastamata kasutada ainult isiklikul ja õppeotstarbel. Kontakt: kairit[ät]keeletoimetajad.ee, www.keeletoimetajad.ee.
|
