Suur nimejaht Keeletoimetajad.ee ja Jux.ee korraldatav jaht Eestimaa kohanimedele on alanud! Uuri järele siitsamast ajaveebist!
Minu Saaremaa projekt kogub hoogu. Vaata päismenüüst!
|
PM Online (24.08.2010) kirjeldab Saksamaal tehtud uurimust, millest selgus, et teatud eesnimedega õpilaste suhtes valitseb koolides eelarvamus, mistõttu neid kiputakse hindama teistest rangemalt. Nii saavad koolis kehvemaid hindeid poisid, kelle eesnimeks on Kevin, samas kui nimesid Alexander, Maximilian, Simon, Lukas või Jakob kandvaid õpilasi peetakse usaldusväärsemateks ja hinnatakse leebemalt. Tüdrukute puhul nii märgatavat vahetegemist ei täheldatud. Loe lähemalt siit.
Samalaadseid uurimusi on tehtud mujalgi maailmas. USA teadlased näiteks selgitasid küsitluse teel välja kõige seksikamaks peetava naisenime: Susan.
Rahvastikuregistri andmetel kannab Eestis nime Kevin 1787 isikut, Susaneid on 43 ja Susannasid 212. Võrdluseks: Kaleveid on 2845.
Nimede statistika päringuid saab esitada riigiportaalis Eesti.ee.
***
Pipart keele peale, Postimees! Artiklit lugenuna ei saa osatamata jätta PM Online’i küündimatut keelekasutust: läbiviidud uuringust pro tehtud, korraldatud uuringust (vt ÕS, läbi viima), Oldenburgi Ülikooli poolt tehtud uurimus pro Oldenburgi ülikooli tehtud uurimus (vt ÕS, pool), tembeldatakse õpetajate poolt pro õpetajad tembeldavad, positiivse kuvandiga tüdrukute nimed pro positiivse kuvandiga tüdrukunimed (kas tüdrukud on positiivse kuvandiga või ikkagi nende nimed?), professori Astrid Kaiseri pro professor Astrid Kaiseri, jne. Hiljuti võis Postimehest lugeda, et Leonhard Lapini varastatud maalid leiti üles. (Ise varastas endalt?) Õnneks parandati see kiiresti kujule Leonhard Lapinilt varastatud maalid.
Pärast PM Online’ist loetud pealkirja “Kümme fakti peeretamise kohta” sai mu mõõt lõplikult täis ja otsustasin seda lehte jälgimast loobuda kerglase sisu tõttu (kuhu on jäänud kvaliteetleht Postimees?). Puhtast harjumusest jätkasin Postimehe veebi klikkimist. Nüüd näikse, et oma keeletaju rikkumatuse huvides oleks mõistlik selle (kahjuks!) risuleheks moondunud kvaliteetlehe lugejate hulgast hoolimata* kahekümneaastasest lugemisharjumusest lahkuda. Igatahes tellisin juba kodumaakonna ajalehe ega ole veel pidanud pettuma.
* Hoolimata sellest on soovitatavam kui vaatamata sellele. Vt ÕS.
Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil kuulutas president välja uute sõnade loomise võistluse Sõnaus. Sõnaloomevõistlust korraldab eesti keele instituut koostöös presidendi kantseleiga. Vasteid otsitakse järgmistele mõistetele: poliitika, kolmas sektor, PPP (public-private partnership), infrastruktuur, direktiiv, humanitaarabi, sustainable, avalik-õiguslik, mainstreaming, actor /player, othering. Vaata lähemalt www.sonavoistlus.ee.
Ajaleht Saarte Hääl (11. august 2010, nr 69) juhib tähelepanu jõudluskontrolli keskuse avaldatud statistikale Eesti lehmade nimede kohta. Selgub, et sagedamad* lehmanimed on Mustik, Täpi, Kirjak ja Mooni. Saarte Hääle sõnul ei ole kombeks panna lehmadele inimeste nimesid. Jõudluskontrolli keskuse kodulehelt leiame nende nimede loendi, mida on pandud vähemalt kümnele loomale. Lehmadele valivad nime enamasti laudatöölised. Seejuures on abiks vasikanimede soovitusnimestik, mille leiab samuti jõudluskontrolli keskuse kodulehelt.
Eesti lehmanimede esikümme:
Mustik (3794 loomal), Täpi (3667), Kirjak (3465), Mooni (3380), Maasik (2502), Tähik (2295), Kulla (2123), Mirdi (1979), Roosi (1966), Musti (1882).
* Siin kontekstis on õige sage: sageda, mitte *sagedane: sagedase.
Eesti keele instituudi vanemteaduri, tänavu oma 60. sünnipäeva tähistava kohanimeuurija Marja Kallasmaa kaks mahukat kohanimeuurimust on nüüd veebis igale huvilisele kättesaadavad.
Doktoritöö osana kaitstud “Saaremaa kohanimed I” (1996) leiate siit.
Viimaste aastate uurimistööd kokku võttev “Hiiumaa kohanimed” (2010) on siin.
Marja Kallasmaa elulugu Eesti Teadusinfosüsteemis.
Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre tänasest artiklist “Kodanikuühiskonna mõttest” noppisin kena sõna küla-, linnaosaseltside jmt ühenduste kohta: asumiseltsid.
Kohalik olla näikse olevat popp, Tartu Postimehe sõnul astus põline mulk president Ilves Supilinna seltsi liikmeks. Samast suundumusest loeme vene uue põlvkonna romaanikirjaniku Dmitri Bõkovi äsja eesti keeles ilmunud teosest “Mahakantud”:
“Kas te olete märganud, kuidas praegu on moes klassikaaslased?”
“Täpselt!” sekkus mustade sirgete juustega kahvatu tüdruk. “See on nagu mingi epideemia. Kõik otsivad klassikaaslasi. Mulle maksa ükskõik kui palju – ma ei lähe iial neid molusid vahtima. Aga nemad tuhnivad vabatahtlikult.”
“Ja omakandimehi,” lisas umbes kahekümneaastane vaikne prillipapa, pikk ja verevaene. “Kõik on nagu peast segi. Neil, kes on Groznõist ja Pripjatist, on kaks sellist ühendust – vaata ning imesta. Kah saavad kõik kokku. Linnu ei ole enam ammu, siis nad taastavad virtuaalselt, kes kust tänavalt on. Hiljuti leiti Groznõist kaks tükki, nii vihkasid teineteist, kogu kooliaja kaklesid. Aga nüüd on nagu sukk ja saabas.”
Raamatu tõlkis Toomas Kall, kirjastas MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista / Eesti Kirjanduse Selts. Esitlus on Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoes 7. mail kell 17. Intervjuu Dmitri Bõkoviga.
Vahel kohtad igapäevasuhtluses vahvaid ütlemisi ja keelelisi pärle, mida ei saa kohe jagamata jätta. Näiteks õpetus selle kohta, kuidas öelda “Ei!”: “Ütle “EI!” ja küsi, kumba tähte ta nendest ei tunne!” Või siis: “Laku panni, laulurästas!”
Tore sõna on ka tiinusdementsus. Ilmselt kannatan isegi selle all, kui julgen siia riputada kaks Eesti uusima feminiinfolkloori näidet ehk siis ”vastseid vanasõnu” meeste kohta. Aga olgu, siin need on, korjatud Perekooli foorumist:
Vilets mees on nagu auk seinas: küta, palju tahad, aga tuba soojaks ei saa
Kas saja grammi vorsti pärast tasub tervet siga ülal pidada?!
Vabandust, mehed, kelle kohta need ei käi, aga minu arust terased tähelepanekud hiljutiste tuliste arutelude valguses rongaisade nimede avalikustamise, üksikemade rohkuse ja oomegameeste teemal.
Auväärt Ametnik lõpetas kunagi nõukogude ajal Kooli. Ta sai Küpsustunnistuse. Talle oli õpetatud, et asutusenimetuses Naabri Lehma Lellepoja nimeline Tagumikutundide Tegemise Büroo tuleb pea kõik Sõnad kirjutada Suure Algustähega.
Ühel päeval sai Ametnik Ülemuselt Kirja ülesandega koostada Tekst. Igaks juhuks saatis Ametnik Teksti Keeletoimetajale ülevaatuseks. Tartu suurkooli XXI sajandil lõpetanud toimetajanaksik muidugi loopis kõik liigsed suurtähed tekstist välja, nagu tulebki teha vastavalt emakeele seltsi keeletoimkonna (1999. aasta!) otsusele uue algustäheortograafia kohta.
See vihastas Ametnikku. Ametnik läkitas Toimetaja Ülemusele Kurja Kirja: “Mis asi on “Eesti vabariigi põhiseadus”? “Vabariik” kirjutatakse suure algustähega! Teie Toimetaja eksib elementaarses!” Väljavõte kirjavahetusest:
”Algne tekst: “Aastatel, mil Eesti Vabariik oli Nõukogude Liidu poolt annekteeritud, surus võõrvõim…”
Teie Toimetaja parandus: “Aastatel, mil Eesti vabariik oli Nõukogude Liidu annekteeritud, surus võõrvõim…”
Ametniku kommentaar: “Sellist sisulist parandust teha on andestamatu viga!”
Toimetaja kommentaar ametniku kommentaarile: “See on elementaarne keeleline parandus halva poolt-konstruktsiooni vältimiseks ega puuduta lause sisu mingilgi moel. Vrd: *Tuba oli poiste poolt koristatud* vs. *Tuba oli poiste koristatud*.”"
Midagi lisada on vist liigne. Hoia, Jumal, Eestit algharidusega ametnike eest, kelle hiljutine järjekordne täienduskoolitus Toila spaas käsitles igavuse peletamise võtteid tapva tööpuudusega täidetud kontoriargipäevas, ent kellele ei tule pähegi end täiendada õigekeelsuse küsimustes.
PM Online’i tänaste (17. märtsi) lugude seas hämmastas mind üks uus sõna, mille sarnast olen varem kuulnud vaid Soomes. Sealsed mustlased nimelt lasevad ennast kutsuda romaniteks. Nüüd näib sõna roma olevat introdutseeritud ka eesti keelde. PM Online põhjendab: “Roma” on mustlaste enesenimetus. Nii soovitavad mustlasi nimetada ka rahvusvähemuste eksperdid. Kui nii, siis olgu peale, minul tükki küljest ei võta. Ent mida me neegriga teeme?
Üldse näib keel nii pöörase kiirusega muutuvat, et ei jõua enam järge pidada. Alles hiljuti sain teada, et provansi keelt ei olegi enam, on oksitaani keel.
Sõna maa kuulub eesti keele sagedamini tarvitatavate sõnade hulka. Päris tihti tuleb mõelda selle üle, kuidas neid maa-pere vorme täpselt kirjutada, kas kokku või lahku ja kas suure või väikese algustähega. Annan siinkohal ÕS 2006 põhjal mõned soovitused.
Sidekriipsuga: maast-ilmast, Maa-väline (~maaväline).
Kokku: maaväline (~Maa-väline), maatasa, maadvõttev, ülemeremaa, eikellegimaa.
Lahku: maast madalast, maa põhja, maad ligi, maad pidi.
Suure tähega: Vana Maailm, Uus Maailm, Kolmas Maailm.
Väikese tähega: tuhande järve maa, tõusva päikese maa, püha maa, külmale maale, hommikumaa (~idamaa), õhtumaa (~läänemaa).
Sõnasoovitus: maadjas (= maad ligi hoidev), nt maadjad männid.
Sportlane ebaõnnestus (?). Eesti keeli öelduna äpardus tal võistlus, tema võistlus ei läinud korda, katse nurjus, sooritus läks täitsa metsa või puhta puusse, lausa purki, pekki, nässu, täiesti nihu, luhtus. Atleet kukkus ühesõnaga läbi. Sellega lendas olümpiapilet vastu taevast.
***
Ajakirjandustekste lugedes tundub mulle, et eestlase sõnavara kipub viimasel ajal ahenema. Kombeks on tarvitada piiratud hulka põhisõnavarasse kuuluvaid sõnu (vaatama vs. piidlema, silmitsema, jõllitama jmt), nende vähegi nüansirikkamad, täpsemad, haruldasemad vasted aga vaikitakse maha või tekitavad lugejas siirast imestust.
Emakeele väljendusrikkust ei tasu üle parda heita! Julgustan taunima tarbekeele tuimust ning söakalt kasutama kirjumat keelt. Muidu läheb kogu lugemisele kuluv aeg lihtsalt vett vedama.
|
Uut keelevara Eesti keele instituut (EKI) on uue aasta hakul maha saanud väärika teoga: alates talvekuu 5. päevast on EKI kodulehel kõigile kasutajatele avatud verivärske andmekogu "Maailma keeled, kirjad ja rahvad". Andmebaasi põhieesmärk on koondada eri nimekujud, mida keelte, rahvaste, keelerühmade jne tähistamiseks tarvitatakse, ning anda soovitused nende korrektse kasutuse kohta. Andmestu sisaldab 4236 kirjet ja 26 117 nimevarianti. Iga keeletoimetaja, ajakirjaniku, ajaloolase, geograafi, etnograafi, kooliõpetaja jt töö on sellega palju kergemaks tehtud. Kae perra aadressil www.eki.ee/knab/linguae.htm
Hoiatus Ajaveebi tekstid ja fotod on autoriõigusega kaitstud materjal. Neid võib ilma autoriga kooskõlastamata kasutada ainult isiklikul ja õppeotstarbel. Kontakt: kairit[ät]keeletoimetajad.ee, www.keeletoimetajad.ee.
|
